Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring

Uuringu eesmärk on kaardistada, analüüsida ning anda hinnang Eesti ringmajanduse hetkeolukorrale ning selle alusel selgitada välja potentsiaalikate valdkondade tugevused, probleemid ja sellest tulenevad võimalused (investeerimisvajadused, meetmed ja tegevused) ringmajanduse rakendamiseks Eestis. Kaardistamise tulemusel tuleb igas valdkonnas arusaadavalt ja selgelt esitada valdkonna ringmajanduse hetkeolukord ja potentsiaal ning hinnata valdkondade valmisolekut ringmajanduse põhimõtteid rakendada ja tuua välja, millised on suuremad takistused. Uuringu üheks tulemiks on valdkondade ringmajanduspõhise ideaalse-, olemasoleva- ning optimaalse olukorra hinnang Eestis, mis on valdkonna põhiselt ka visuaalselt ja kvantitatiivselt kirjeldatud. Uuringu tulemusi võetakse arvesse Eesti ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava loomisel ning ringmajanduse investeeringute määramisel, eelkõige SF vahendite planeerimisel.


Uuringu tulemused on sisendiks uue perioodi SF meetmete tingimuste välja töötamisele, et soodustada Eesti majanduse keskkonnaga arvestavat arengut ning toetada ettevõtete konkurentsivõime suurendamist. Uuel perioodil on plaanis toetada ja tõsta VKE-de energia- ja ressursitõhusust, jätkates investeeringute ja auditite toetamist tööstussektorile lisaks ka teenindussektoris, samuti edendada digitaliseerimise lahenduste kasutamist. Oluline on tõsta ringlussevõtu võimekust ja tagada ohutu materjali ringlus. Plaanis on toetada jäätmete ringlussevõtu projekte, mis soodustavad jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimismudelid, vähendades esmase toorme ja suurendades teisese toorme kasutust luues lisandväärtust kord juba ammutatud ja majanduses olevast toormest.

Lõpparuande põhifail osa 1

Lõpparuande põhifail osa 2

Ehitus

Plast

Tekstiil

Puit

Toit

Teenindus

nool üles
Kell_aeg

Ringmajanduse ideaalse-optimaalse-hetkeseisu analüüsi eesmärk on näidata ära kus asub valdkond ringmajanduse põhimõtete rakendamisega aastal 2020 ning kui kaugel ollakse soovitud olukorrast, kus valdkonna tegevused lähtuvad maksimaalselt ringmajanduse põhimõtete rakendamisest. Arvestades Eesti avatud majanduspoliitikat ja kuulumist Euroopa Liitu on Eesti jaoks optimaalne kui riik ja kohalik keskkond toetab ringmajanduse arengut samaväärselt Euroopa Liidu parimate praktikatega. Ideaalne olukord tähendab teadaolevate võimaluste piires parima ringmajanduse põhimõtetele vastava tulemuse saavutamist, arvestades praeguseid teaduskirjanduse kajastusi ja tehnoloogilisi võimalusi ning parimaid praktikaid.