Eesti ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava

Eesti eesmärk on Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel välja töötada ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava

Selleks, et dokument oleks võimalikult sisukas ja arvestaks kõige paremini ringmajanduse põhimõtteid ning võimalusi ja ressursse Eestis, on vaja hinnata Eesti ringmajanduse hetkeolukorda ja tuleviku potentsiaali, kaasata huvigruppe ning õppida ka teiste riikide kogemustest.

Arengudokumendi ja tegevuskava koostamine jaguneb peamiselt järgmisteks etappideks:

Uuringud : ringmajanduse indikaatorite välja töötamine (2019) ja Eesti ringmajanduse hetkeolukorra kaardistamine (2020-2021)

Ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava koostamine (2021-2022), kooskõlastamine ja avalikustamine (2022)

Huvigruppide kaasamine kogu protsessi vältel (2020-2022)

  1. Loodi juhtrühm ja ekspertkogu
  2. Loodi temaatilised töörühmad

Eesti ringmajanduse valge raamatu saad alla laadida siit:

Ringmajandus_valge_raamat.pdf (1.71 MB)

Ringmajandus lähtub järgmistest ringmajandust iseloomustavatest põhimõtetest:

  • uued ärimudelid (sh mitme osapoole, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid) nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine);
  • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestlikule ja ökoinnovaatilisele kasutamisele või sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele (linnade, külade, MTÜde algatused); 
  • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis);
  • tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades;
  • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;
  • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega;
  • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast , kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele;
  • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist;
  • erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid);
  • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.

Eesti ringmajanduse hetkeolukorra kaardistamise uuringu tulemusel selguvad prioriteetsed suunad, võimalused ja takistused, mis on üheks sisendiks ringmajanduse arengudokumendi loomisel. Lisaks rakendusuuringutele on oluline roll huvigruppide kaasamisel ja ideede korjel, et strateegiline plaan täidaks ka praktikas oma eesmärki. Arengudokument määratleb Eesti ringmajanduse eesmärkide suuna ja raamistiku. Selle alusel koostatakse nende elluviimiseks tegevuskava koos konkreetsete meetmete, tegevuste ja tähtaegadega. Ringmajandus loob hea võimaluse Eestile suurendada konkurentsivõimet ning edendada jätkusuutlikku majandusarengut, sealjuures keskkonda säästes. Edu võtmeks on eelkõige koostöö ja ühiste ringimajanduse printsiipide kirjeldamine kõigi valitsemistasandite, tootjate, tarbijate, kohalike kogukondade ja haridusasutuste koostöös.

Ringmajanduse indikaatorite uuring

2019. a suvel valmis Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring „Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine“. Uuringu tulemusena töötati välja ringmajanduse võimalik seireraamistik ning pakuti välja indikaatorid, mis sobivad ringmajanduse arengu mõõtmiseks Eestis. Muuhulgas määratleti ringmajandust Eesti kontekstis järgmiselt:

Ringmajanduse eesmärk on säilitada toodete ja materjalide väärtust võimalikult kaua ning kui toode jõuab olelusringi lõppu, kasutatakse seda uue väärtuse loomiseks. Uuringu üks järeldustest oli, et Eestile on hetkel iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused, ning kohalikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d), kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja arendustegevuses maha, kuna sektori tööturul on pigem madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad, ning ettevõtted teevad omavahel vähe koostööd. Seega tuleks ringmajandust määratleda selle järgi, kuivõrd on ettevõtted võimelised tegelema teadus- ja arendustegevusega, luues innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis lahendavad kohalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme. Samuti on ringmajanduses olulisel kohal uuenduslikud ärimudelid, mis loovad uusi kvalifitseeritud töökohti ja suurendavad tootlikkust. Ringmajanduse mudelini jõudmisel on oluline kaasata kõiki huvirühmi (ettevõtjad, poliitikakujundajad, ühiskond tervikuna).

Ringmajanduse oluline komponent on mõõdetavus, et aru saada, milline on ringmajanduse hetkeseis ja potentsiaal. Hetkeseisu analüüs võimaldab teha põhjendatud otsuseid edasiste tegevuste, sh fookussektorite, toetusmeetmete, õigusaktide muudatuste ja uuringute vajaduse kohta, mis aitaksid parandada konkurentsivõimet ning looksid soosivad tingimused ringmajanduse põhimõtete laialdasemaks rakendamiseks. Ringmajanduse indikaatoreid rakendades on võimalik kätte saada n-ö baastase, mille saab tulevikus aluseks võtta, et mõõta liikumist ringmajanduse suunas, hinnata arengut ning vajaduse korral teha muudatusi tegevuskavas ja muudes programmides. Technopolis Group Eesti ja HeiVäl Consulting tegid uuringu, mis koondab juba rakendatavad ja ka potentsiaalsed indikaatorid Eesti ringmajanduse mõõtmiseks. Uuringu lõpparuande ja lisadega on võimalik tutvuda siin:

Lõpparuanne (3.86MB)

Lõpparuande kokkuvõte (0.3MB)

Indikaatorite andmefailid (47MB)

Puidusektori pilootanalüüsi andmefailid (1.1MB)


Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring 2021

Uuringu eesmärk on kaardistada, analüüsida ning anda hinnang Eesti ringmajanduse hetkeolukorrale ning selle alusel selgitada välja potentsiaalikate valdkondade tugevused, probleemid ja sellest tulenevad võimalused (investeerimisvajadused, meetmed ja tegevused) ringmajanduse rakendamiseks Eestis. Kaardistamise tulemusel tuleb igas valdkonnas arusaadavalt ja selgelt esitada valdkonna ringmajanduse hetkeolukord ja potentsiaal ning hinnata valdkondade valmisolekut ringmajanduse põhimõtteid rakendada ja tuua välja, millised on suuremad takistused. Uuringu üheks tulemiks on valdkondade ringmajanduspõhise ideaalse-, olemasoleva- ning optimaalse olukorra hinnang Eestis, mis on valdkonna põhiselt ka visuaalselt ja kvantitatiivselt kirjeldatud. Uuringu tulemusi võetakse arvesse Eesti ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava loomisel ning ringmajanduse investeeringute määramisel, eelkõige SF vahendite planeerimisel.


Uuringu tulemused on sisendiks uue perioodi SF meetmete tingimuste välja töötamisele, et soodustada Eesti majanduse keskkonnaga arvestavat arengut ning toetada ettevõtete konkurentsivõime suurendamist. Uuel perioodil on plaanis toetada ja tõsta VKE-de energia- ja ressursitõhusust, jätkates investeeringute ja auditite toetamist tööstussektorile lisaks ka teenindussektoris, samuti edendada digitaliseerimise lahenduste kasutamist. Oluline on tõsta ringlussevõtu võimekust ja tagada ohutu materjali ringlus. Plaanis on toetada jäätmete ringlussevõtu projekte, mis soodustavad jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimismudelid, vähendades esmase toorme ja suurendades teisese toorme kasutust luues lisandväärtust kord juba ammutatud ja majanduses olevast toormest.

Lõpparuande põhifail osa 1

Lõpparuande põhifail osa 2

Ehitus

Plast

Tekstiil

Puit

Toit

Teenindus

Huvigruppide kaasamine

Ringmajanduse konverentsid - "Tark tormab!", "Kulud tuludeks" ja "Ringiga edasi"

Kord aastas toimub ringmajanduse konverents, kus jagatakse edulugusid, uusimaid teadmisi ja vaadatakse tulevikku. Toimunud on juba kolm konverentsi ning järgmine toimub juba 2022 aasta sügisel.


Ringmajanduse strateegia loomise avaüritus

19. detsembril 2018 toimus huvigruppidele suunatud ringmajanduse strateegia loomise avaüritus, kus tutvustati edasisi plaane strateegilise dokumendi ja tegevuskava loomisel. Ürituse põhifookuseks oli esmane ideede korje. Arutelu toimus gruppides, kus tuvastati probleemkohti ja võimalusi kaasamise, koostöö ja jäätmete teemadel. Huvigruppide arutelu peamiste tulemuste ning üritusel esitletud ettekannetega on võimalik tutvuda siin:

Arutelu tulemused (0.3MB)

Ettekanne "Ringmajandus Eestis" (0.7MB)

Ettekanne "Ringmajanduse strateegia koostamine" (0.2MB)

Ettekanne "Ringmajanduse Foorum" (0.6MB)


Ringmajanduse huvigrupid

Alates 2020 aastast käivad koos erinevad huvigrupid, kes püüavad ühise arutelu teel leida lahendusi probleemidele, leida koostööpartnereid ning tõstatada olulisi kitsaskohti. Kui soovid pikemalt lugeda ja ka ise kaasa mõelda, siis selleks on kogu vajalik info kättesaadav siit

EMP Norra toetusprogrammi tegevused

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" Norra toetusprogrammi ringmajanduse tegevused:

 

  1. Ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava jaoks sisendi koondamine
  2. Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine
  3. Ringmajanduse koolitusprogramm avaliku sektori töötajatele
  4. Keskkonnasõbralike koolide võistlus
  5. Ringmajandust tutvustavad avalikud kampaaniad

Toetuse andmise eesmärk on Eesti ringmajanduse raamistiku väljatöötamise korraldamine ning kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise teadlikkuse suurendamine laste ja noorte hulgas. Tegevuste sisu ja plaanid on pikemalt lahti kirjutatud siin