Toidujäätmete ja toidukao tekke vähendamine
Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris. Toidujäätmetest poole moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%), kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.
Kuigi Eestis tekkivate toidujäätmete koguste võrdlus Euroopa majanduslikult enam arenenud riikide sarnaste andmetega näitab, et Eesti tarbijad ja ettevõtted tekitavad suhteliselt vähem toidujäätmeid, on ka Eestil roll globaalses toiduraiskamises ja vajalik võtta meetmeid toidujäätmete tekke vähendamiseks.
Keskkonnaministeerium alustas 2020. aastal koostöös teiste ministeeriumide ja huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise kava koostamist. Kava koostamiseks sisendi kogumiseks korraldati ümarlaudasid erinevate huvirühmadega. Kava valmis 2021. aastal ning see integreeritakse ajakohastatud kujul 2022. aastal uue riigi jäätmekava juurde.
Toidujäätmete ja toidukao tekke vältimise teemalistel ümarlaudadel osales 2020.-2021. aastal sadu erinevaid osapooli sõltuvalt kohtumisel käsitletavatest teemadest.
Kui ka sul või sinu organisatsioonil on huvi edaspidi kaasa lüüa anna sellest teada Veebivormis
Soovitusi ettevõtetele toidujäätmete tekke vähendamiseks:
Jälgige ja mõõtke toidujäätmete tekkimise kogust. Märkige üles, kui palju ja mida täpsemalt ära visatakse ning miks. Võimalusel koguge mõõtmise perioodil eraldi söödavad ja mittesöödavad toidujäätmed. Selgitage välja, milliseid toidujäätmeid tekib enim ja mõelge, kas nende teket on võimalik vähendada. Mõelge läbi, kuidas tekkivaid söögikõlblike jääke uute toitude valmistamisel ära kasutada.
Koolitage töötajaid toidujäätmete tekke vältimise teemal. Selgitage, miks see on vajalik ning kuidas seda teha (nt järele jäänud ürtidest saab teha maitsevõid või pestot). Vajadusel koostage juhendid või reeglid, mille täitmise kontrollimiseks määrake kindel töötaja.
Tellige ainult seda, mida on vaja ja õiges koguses. Veenduge, et paigutaksite toitu laos põhimõttel „vanem ees, uuem taga“ või „paremalt vasakule“ ehk uuem kaup pannakse paremale poole. Hoiustage tooraineid õigesti ja sobivates tingimustes.
Jagage toidujäätmete tekke vältimise olulisuse teavet ning infot „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ erinevusest ka oma klientidele.
Pakkuge allesjäänud/ülejäänud või aegumistähtajale lähenevat toitu soodsama hinnaga. Kasutage selleks ka vastavaid rakendusi, nt Fudler või ResQ rakendust
Müümata või kasutamata söögikõlblik toit annetage heategevusorganisatsioonidele. Annetamise võimalused leiate www.toiduannetamine.ee.
Rohkem nippe leiate www.tarbitoitutargalt.ee.
Kodumajapidamistele on nipid kättesaadavad ka www.envir.ee/toidujäätmed.
Hoiustage tooraineid õigesti – tooraineid tuleb hoida sobivates tingimustes. Vaadake selle kohta näpunäiteid kodulehelt http://tarbitoitutargalt.ee/kodule/
