Mis silmist, see meelest
Sellel laupäeval on taas maailmakoristuspäev, kus ühiselt avaliku ruumi korrastamisse panustatakse. Meid ümbritsevast keskkonnast korjatakse kokku küll nähtav prügi, aga see on siiski vaid õige pisike osa inimeste poolt tekitatud jäätmetest.
Inimkond on loodusest ressursse ammutanud juba mõnda aega, tagasi andnud aga jääke ja elutegevuse teisi produkte, nagu näiteks emissioone, jäätmeid. Järjest rohkem rõhutatakse, et lisaks prügi koristamisele ja sorteerimisele tuleb tarbimise ning prügi probleemiga tegeleda tervikuna. Teadlasedki ütlevad, et edasi me selliselt tarbida ja jäätmeid toota ei saa, sest see pole keskkonna seisukohalt jätkusuutlik.
Prügi vähendamiseks on üks võimalus võimalikult paljude materjalide ringlus ja taaskasutus. See vähendab potentsiaalset jäätmete ladestamist nii Eestis kui ka üle maailma, sest ringlusesse võetud tooted lähevad uuesti kasutusse ja neid prügilatesse ei viida.
Eestis moodustab ringlev materjal 8,7% majanduses kasutatavast materjalivoost
Ringmajanduse aluseks on ressursside ja energia tõhusam kasutamine ning materjalide ja toodete korduskasutamine. Ringmajanduse suurendamisel on mitmeid positiivseid mõjusid. Mida enam suureneb ringlevate materjalide ja toodete osakaal, seda rohkem väheneb aja jooksul keskkonda jõudvate jäätmete hulk.
Materjalide eluea pikendamisele lisaks aitab suurem ringlusesse võtt kaasa ka loovuse ja innovatsiooni edenemisele ning näiteks prügilates tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisele. See omakorda leevendab globaalset soojenemist ja võimaldab loodusega paremas kooskõlas elamist.
Eestis moodustab ringlev materjal Eurostati hinnangul 8,7% majanduses kasutatavast materjalivoost. Levinumad igapäevaselt ringlusse võetavad materjalid on puit, paber, klaas, plast ja metall. Olulised on ka maavarade kaevandamisjäätmed, mida kasutatakse näiteks teede ehituseks, samuti kasutatakse hulgaliselt ehitus- ja lammutusjäätmeid.