Eesti ringmajanduse uuring Osa.3
Eesti jäätmemajanduse olukorra ja tuleviku väljavaadete analüüs viidi läbi oktooberist 2020 a. – veebruarini 2021 a. Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Valdkonna kirjeldamiseks kasutati andmeid Keskkonnaregistrist, Jäätmearuandluse Infosüsteemist, Riigihangete registrist, Probleemtoodete registrist ja Pakendiregistrist. Läbi intervjuude kaardistati valdkonnas tegutsevate ettevõtete, asutuste ja koostööorganisatsioonide ootused, probleemid ja tulevikuvisioon.
Töö peamiste järeldustena tuuakse välja vajadus kirjeldada, kes on Eestis jäätmehoolduse eest vastutavad osapooled ning luua selge, pikaajaline (vähemalt 10aastat) ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide praktikate harmoneeruv õigusruum. Uuringus antakse soovitusi muuhulgas jäätmetekke vältimiseks, tootjavastutussüsteemide loomiseks, prügistamise ja mereprügi koristamise ümberkorraldamiseks.
Peamiste tegevustena soovitatakse rajada piirkondlikud jäätmekäitluskeskused kaasaegse olmejäätmete sorteerimisvõimekusega. Muude jäätmete käitlemise reguleerimine finantsinstrumentide abil on riskantne, ootuspärane on tööstuslike ja ehituslike jäätmete regulatsiooni kontroll ja nõudluse loomine teiseste materjalide kasutusele võtuks. Olulise tööriistana soovitatakse võtta kasutusele kohustuslikud keskkonnahoidlikud riigihanked eelkõige taristu rajamisel ja teenuste hankimisel. Tegevustena soovitatakse viia läbi õiguslikud analüüsid ning luua infotehnoloogilised platvormid materjalide turustamiseks enne jäätmeks muutumist, koostööks avaliku sektori asutuste vahel ja jäätmete liikumise jälgimiseks, kas ringlussevõtu suunas või tagasi tootjatele osaliseks või täielikuks korduskasutuseks.