Ringmajandava kultuuri rakkerühm
Olgu see siis laulupidu, Ramsteini kontsert, näitus, ralli, jooksuvõistlus või teatrietendus on eestlaste huvi ühisürituste ja kultuuri vastu väga suur. Meile meeldib koos olla ja kultuuri nautida. Samal ajal naudime ka looduse pakutavaid hüvesid. Kuidas teha nii, et kultuurisündmused oleksid ringmajandavad ja väikese keskkonnajalajäljega?
Sellele küsimusele vastuse leidmiseks on ringmajanduse struktuuris Kultuuriministeeriumi juhitav rakkerühm. Kui sul on ideid ja mõtteid, kuidas peaks üritusi korraldama nii, et neist ei tekiks keskkonnale kahju, tule mõtle rakkerühmas kaasa!
Ringmajanduse kestliku kultuuri rakkerühma kohtumise päevaplaan
11.00 Sissejuhatus ja töörühma eesmärgi tutvustus – Maria-Kristiina Soomre
11.05 Kaks näidet juba tehtust – Kadi Aguraijuja I Land Sound’ilt ja Siim Preiman Kunstihoonest
11:15 Kultuuriklaster koostöös Rohetiigriga – tutvustus Helen Sildnalt
11.15 Eesti ringmajanduse tegevuskava, arengute ja plaanide tutvustus – Krista Kupits
11:30 Arutelu, küsimused ja vastused, praktiliste kogemuste jagamine.
11:55 Kokkuvõte ja edasine plaan
Kas keskkonnasõbralik kultuurikorraldus on ikka võimalik? Tartu 2024 live!
2. juunil kell 14.00 arutlevad kultuurikorraldajad ja keskkonnaeksperdid keskkonnasõbraliku kultuurikorralduse võimalikkuse üle Eestis täna ja tulevikus. Lisaks esilinastub humoorikas õppevideo, kus tuntud Eesti näitlejad kehastuvad kultuurikorraldajateks ja proovivad omal käel kestlikku sündmust korraldada.
Otseülekanne on ühtlasi ka Tartu 2024 keskkonnategevuste strateegia ja keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhendi laiemale avalikkusele tutvustamine. Viimase järgi tegutseb praktiseerib Tartu linn juba sellel suvel.
Euroopa kultuuripealinna keskkonnategevuste strateegia loodi koos sihtasutuse Tartu 2024, Tartu linna, kestlike sündmuste korraldamist nõustava ettevõtte Acento ja eri valdkondade kultuuriürituste korraldajate koostöös. Strateegia eesmärk on asetada kultuuripealinna keskkonnaalased tegevused maailma ja Euroopa konteksti ning välja selgitada olulisemad keskkonnaalased kultuurivaldkonna tegevussuunad Eestis, Lõuna-Eestis ja Tartus. Strateegiat toetab keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhend, mida järgivad edaspidi kõik Tartu 2024 ametlikku programmi kuuluvad sündmused.
Sündmus kantakse üle Facebookis sündmuse lehel kui ka Tartu 2024 üldlehel. Lisaks on võimalik jälgida hoogsat arutelu GEENIUSE portaali kaudu.
Järgmised kohtumised on ettevalmistamisel, aga nimekiri teemadest on allpool.
Kui tunned, et soovid kaasa rääkida või midagi on välja jäänud, anna meile registreerimisvormi kaudu teada.
|
Kultuurisündmuste / festivalide murekohad |
|
Materjalimahukad valdkonnad – kirjastamine, raamatukogud, |
|
Statsionaarsed asutused – muuseumid, näitused, teatrid – materjalipank, säästlikud püsilahendused, valdkondadeülene koostöö |
|
Reisimine ja kultuur |
|
Kultuur ja digiprügi |
|
Riigi roll kultuuri rohepöördes |
We believe that one way to change the world is through green cultural management. There are more questions than answers in this area. Let's try to make the picture clearer.
At the third international Kultuurikompass forum “How To Change The World Through Environmentally Friendly Cultural Management?" on April 28 , we will discuss, how to maintain the course towards green cultural management. How to do this in the sphere of influence of cultural and environmental policies and strategies, with the help of networks, while staying true to your creative goals? How to avoid the fatigue that such an emotional topic can cause?
More information and registration: https://tartu2024.ee/kultuurikompass#registreeru
----
Meie usume, et üks võimalus maailma muuta on läbi keskkonnahoidliku kultuurikorralduse. Siin valdkonnas on küsimusi rohkem kui vastuseid. Proovime pilti saada selgemaks.
28. aprillil toimuva Kultuurikompassi “How To Change The World Through Environmentally Friendly Cultural Management? Kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu?” rahvusvahelisel foorumil arutleme parimate praktikate jagamise kaudu, kuidas hoida kurss keskkonnahoidliku kultuurikorralduse suunas. Kuidas seda teha kultuuri- ja keskkonnapoliitikate ning –strateegiate mõjualas, koos võrgustike abiga ning oma looveesmärkidele truuks jäädes? Kuidas vältida väsimust, mida nii emotsionaalne teema võib tekitada?
Lisainfo ja registreerimine: https://tartu2024.ee/kultuurikompass#registreeru
----
Speakers / Esinejad:
Marleen Viidul - Tartu City Government, Head of the Department of Culture / Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja
Else Christensen-Redzepovic - Voices of Culture Project Manager / Voices of Culture võrgustiku projektijuht
Lewis Jamieson - Director of Communication at Music Declares Emergency / Music Declares Emergency võrgustiku kommunikatsioonijuht
Kristiina Kerge - Environmental Impact Metrics lead at Green Tiger, co-founder of Acento / keskkonnamõju mõõdikute suuna vedaja võrgustikus Rohetiiger, Acento
Jonas Skielbo - musician and founder of VeloConcerts / muusik ja VeloConcerts looja
Artur Mendes - co-manager of Boom Festival / Boom festivali üks eestvedajatest
Feimatta Conteh - Artsadmini ja Invisible Dusti nõukogude liige, GMASTi võrgustiku aktiivne liige ning Theatre Green Book nõuandekomitee liige
Kiira Kivisaari - Environmental coordinator at Helsinki Biennial 2019-2021 / Helsingi Biennaali keskkonnakoordinaator aastatel 2019–2021
Gwendolenn Sharp - Founder of The Green Room, assessor for A Greener Festival and a Keychange 2022 innovator / MTÜ The Green Room asutaja ja A Greener Festivali hindaja ning Keychange 2022 uuendaja
Kuidas I Land Sound seda teeb?
Anname ka Sulle möned lihtsad, ent töhusad näpunäited, millega palume Sul meie festivali külastades arvestada, et ka Sina oma panuse annaksid ja meie rohelistele sammudele kaasa aitaksid. Meie rohepüüe ei saa olla vaid ühepoolne, kuna oleme selles köiges tegelikult ju koos. Kui hoiame Emakest Loodust, hoiab ta meid vastu! Näitame ühes, kuidas saare inimese harjumused ja hullud ideed on vöimalik ellu viia ka suuremal pinnal ja seda üheskoos tuhandete tublide Saaremaa külalistega!
• Lubame Sul telklas tarbida oma jooki ja sööki, ent palun vöta kaasa korduvkasutatavad sööginöud, joogitopsid ja söögiriistad ning vii need hiljem ka koju tagasi. Telklas on olemas veepunkt ja Mulierese looduslik pesuvahend, kus Sa neid loputada saad.
• Vöta kaasa oma korduvkasutatav veepudel. Saad seda täita tasuta veevötupunktides nii telklas kui festivali alal.
• Kui vötad kaasa sööki, planeeri selliselt, et selle köik ka ära sööd. Eelista toiduaineid, mis ei lähe kiiresti pahaks, eriti sooja käes. Ligi ⅔ kogu maailmas toodetud toidust visatakse ära.
• Mötle läbi, mida sa festivalile kaasa vötad, et sellest tekiks vöimalikult vähe prügi. Samuti, ära jäta meile maha oma katkiläinud telki, madratsit, tooli, päikesevarju, magamiskotti, jms.
• Palun sorteeri oma prügi. See vähendab väga suurel hulgal festivali meeskonna hilisemat tööd ja sellele kulunud aega ning tänu sellele jöuab ka rohkem materjali ringlusesse tagasi.
• Konid pista Kopsi sisse.
• Kasuta telkla pesualas enda pesemiseks festivali poolt väljapandud Aesti loodustooteid.
• Palun ära raiska asjatult vett.
• Leia enda kaunistamiseks möni loodussöbralik viis, mitte plastikust kivikesed, pärlid ega glitter. Lisaks prügi tekitamisele vöivad neid osakesi ekslikult sisse süüa linnud, loomad ja kalad, kui need loodusesse satuvad, ja löpuks ka ju meie ise.
• Kui vöimalik, jaga küüti vöi tule üritusele festivali bussiga.
• Hoia puhtust, austa teisi külalisi ja ole loodusega söber.
Loomemajanduse edendamise toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.
Toetuste kasutamise tulemusena ootame:
- eksportivate ettevõtete arvu ja eksporditulude kasvu loomesektoris
- loomesektori VKEde lisandväärtuse kasvu töötaja kohta
- tulu suurenemist ettevõtte ja töötaja kohta loomesektoris võrreldes Eesti keskmisega
Loomemajanduse arendamise meede koosneb seitsmest tegevussuunast:
- loomemajanduse inkubatsiooni arendamine
- loomemajanduse tugistruktuuride arendamine
- loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine
- loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (väikeprojektid)
- loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid)
- loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine
- loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine
Loomemajandamise arendamise meetme rakendusasutus on Kultuuriministeerium ja rakendusüksus ning elluviija Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Toetuse andmist ja kasutamist reguleerivad:
- kultuuriministri 30.12.2014. a määrus nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“
- kultuuriministri 29.09.2015. a käskkiri nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“.