Ringmajandus

Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid. Lineaarne majandusmudel, mis on ekspansiivne, ei ole jätkusuutlik lahendus ning ei suuda tagada inimkonna ja keskkonna heaolu ega vasta tänapäevase ühiskonna vajadustele pikemas ajavaates. Maa loodusvarad on piiratud, mistõttu on keskkonna ja majandusarengu seisukohalt oluline leida jätkusuutlik viis nende kasutamiseks.

Lineaarne majandusmudel

Jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks vajame mudelit, mis suunaks loodusressursside tõhusamat kasutust läbi materjaliringluse. Sobivat lahendust pakub üleminek ressursitõhusamale ringmajandusele, mis aga olemuslikult nõuab süsteemseid muudatusi nii poliitilise tasandi otsustes kui ka ettevõtjate, tarbijate ning ühiskonna hoiakutes ja käitumises. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Ressursse on vaja hallata efektiivselt kogu nende olelusringi vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades sealjuures vähem jäätmeid. Lisaks keskkonnamõju vähendamisele on ringmajanduse põhimõtet efektiivselt rakendades võimalik ettevõtetel vähendada kulusid, suurendada kasvupotentsiaali ning edendada ettevõtte mainet. Just seetõttu on konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides oluline üleminna ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete:

• korduskasutusele;
• parandamisele;
• ringlusesse võtmisele.

Üleminek ringmajandusele vajab muutusi kogu toote väärtusahelas alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. Uute ja olemasolevate toodete korral on peamine fookus kogu olelusringi disainimisel, keskendudes jätkusuutlikule materjalivalikule, kvaliteedile (toote pikk eluiga, parandamisvõimalus), tarneahela optimeerimisele ning kordus- ja taaskasutusele (universaalsus, komponentide eraldamise võimalikkus). Lisaks nutikatele disainilahendustele on tähtis roll ka ökoinnovatsioonil ja tehnoloogia arengul, mis toetaks majandusarengu ümbersuunamist. Selleks, et ringmajandus saavutaks oma täieliku potentsiaali, on vaja süsteemset mõtlemist ja muutusi kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. 

Ringmajandus on valdkonnaülene põhimõte, mistõttu on olulisel kohal ettevõtete omavaheline koostöö ning rahvusvahelised kokkulepped, mis loovad märkimisväärseid võimalusi uute turgude ja partnerluste loomiseks. Edukat ettevõtete koostööd iseloomustab hästi tööstussümbioos, mille eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte jäätmed, jääksoojuse või muud kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte.

Suuri muudatusi on vaja teha ka selles, kuidas tooteid ja teenuseid tarbitakse. Miljonite tarbijate igapäevastel valikutel on oluline mõju keskkonnale. Teadlikkuse suurendamine ning nõudluse tekitamine jätkusuutlike toodete järele aitab kaasa keskkonnaga arvestava majanduse arengule.

Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaaprobleemid majanduslikeks võimalusteks, millest võidavad nii keskkond, tarbija, ettevõtja kui ka riik.

IRingmajanduse indikaator: ringleva materjali määr

Mis see on?

Säästva arengu näitajad annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke. ÜRO tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ hõlmab 17 eesmärki. Lisaks jälgitakse Eestis ka kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki, mis tuleneb Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“. Näitajate valiku on kinnitanud Säästva arengu komisjon. Eesmärk 12. Säästev tootmine ja tarbimine.

12.4. Ringleva materjali määr – ringselt kasutatud materjali osatähtsus kogu materjalikasutuses.

Tegu on indikaatoriga, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses.

https://juhtimislauad.stat.ee/et/saastev-areng-7/graafik-799

https://www.eea.europa.eu/en/analysis/indicators/circular-material-use-rate-in-europe

Kuidas arvutatakse

Näitaja mõõdab taaskasutatud ja majandusse tagasi suunatud – seega esmase tooraine kaevandamist säästva – materjali osakaalu kogu materjalikasutuses. 

Üldist materjalikasutust (M) mõõdetakse kodumaise materjalitarbimise (DMC) ja materjalide ringkasutuse (U) summeerimise teel. Materjalide ringkasutus on materjali hulk, mis on võrdne kodumaistes taaskasutusettevõtetes ringlussevõetud jäätmete kogusega, millest on lahutatud taaskasutamiseks mõeldud imporditud jäätmed ja eksporditud jäätmed, mis on määratud taaskasutamiseks välismaale. Kodumaistes taaskasutusettevõtetes ringlussevõetud jäätmed hõlmavad taaskasutustoiminguid R2 kuni R11 – nagu on määratletud jäätmete raamdirektiivis 75/442/EMÜ. Ringlussevõtmiseks mõeldud jäätmete sisse- ja väljavedu – s.o taaskasutusse suunatud imporditud ja eksporditud jäätmete kogus – on arvutatud Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika põhjal.

Mida kõrgem on riigi ringleva materjali määr (CMU) seda rohkem sekundaarseid materjale asendab esmast toorainet, vähendades seega esmase materjali kaevandamise keskkonnamõju.

CMU = U/M

Põhimõtteliselt mõõdab see näitaja nii riigi võimet toota teisest toorainet ja ka püüdlusi koguda jäätmeid taaskasutamiseks. Suletud majanduses, kus ei impordita ega ekspordita, on need väärtused samad ja CMU on 100%. Tegelikkuses on aga riigid avatud majandusega impordivoogudega ning toimub pidev ühes riigis kogutud, kuid teises riigis töödeldud ja ringlusse võetud jäätmete eksport. Sel juhul on tootmine (sekundaarsete toorainete) ja kogumine (jäätmete ringlussevõtuks) ühes riigis ei pruugi olla üks ja seesama. 

Andmed

CMU määra indikaator põhineb ametlikul statistikal, mille liikmesriigid on koostanud ja neile teatanud Eurostat juriidiliste kohustuste alusel. Need on olemasolevad andmeallikad, mis ei nõua lisakoormust. Andmed on kättesaadavad kõigi liikmesriikide ja ELi koondnäitajate kohta. Andmed mitme aasta kohta olemas, võimaldades meil luua aegridu. Nende hulka kuuluvad:
 
Jäätmestatistika (env_wastrt)

Kogu majandust hõlmav materjalivoogude arvestus (EW-MFA)

Kaubandusstatistika