Ringmajandus

Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid. Lineaarne majandusmudel, mis on ekspansiivne, ei ole jätkusuutlik lahendus ning ei suuda tagada inimkonna ja keskkonna heaolu ega vasta tänapäevase ühiskonna vajadustele pikemas ajavaates. Maa loodusvarad on piiratud, mistõttu on keskkonna ja majandusarengu seisukohalt oluline leida jätkusuutlik viis nende kasutamiseks.

lineaarne majandusmudel

Lineaarne majandusmudel

Jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks vajame mudelit, mis suunaks loodusressursside tõhusamat kasutust läbi materjaliringluse. Sobivat lahendust pakub üleminek ressursitõhusamale ringmajandusele, mis aga olemuslikult nõuab süsteemseid muudatusi nii poliitilise tasandi otsustes kui ka ettevõtjate, tarbijate ning ühiskonna hoiakutes ja käitumises. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Ressursse on vaja hallata efektiivselt kogu nende olelusringi vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades sealjuures vähem jäätmeid. Lisaks keskkonnamõju vähendamisele on ringmajanduse põhimõtet efektiivselt rakendades võimalik ettevõtetel vähendada kulusid, suurendada kasvupotentsiaali ning edendada ettevõtte mainet. Just seetõttu on konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides oluline üleminna ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete:

  • korduskasutusele;
  • parandamisele;
  • ringlusesse võtmisele.

Üleminek ringmajandusele vajab muutusi kogu toote väärtusahelas alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. Uute ja olemasolevate toodete korral on peamine fookus kogu olelusringi disainimisel, keskendudes jätkusuutlikule materjalivalikule, kvaliteedile (toote pikk eluiga, parandamisvõimalus), tarneahela optimeerimisele ning kordus- ja taaskasutusele (universaalsus, komponentide eraldamise võimalikkus). Lisaks nutikatele disainilahendustele on tähtis roll ka ökoinnovatsioonil ja tehnoloogia arengul, mis toetaks majandusarengu ümbersuunamist. Selleks, et ringmajandus saavutaks oma täieliku potentsiaali, on vaja süsteemset mõtlemist ja muutusi kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. 

Ringmajandus on valdkonnaülene põhimõte, mistõttu on olulisel kohal ettevõtete omavaheline koostöö ning rahvusvahelised kokkulepped, mis loovad märkimisväärseid võimalusi uute turgude ja partnerluste loomiseks. Edukat ettevõtete koostööd iseloomustab hästi tööstussümbioos, mille eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte jäätmed, jääksoojuse või muud kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte.

Suuri muudatusi on vaja teha ka selles, kuidas tooteid ja teenuseid tarbitakse. Miljonite tarbijate igapäevastel valikutel on oluline mõju keskkonnale. Teadlikkuse suurendamine ning nõudluse tekitamine jätkusuutlike toodete järele aitab kaasa keskkonnaga arvestava majanduse arengule.

Riigi roll ringmajandusele üleminekul on soodsate tingimuste loomine ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ja takistavate barjääride eemaldamine.

Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaaprobleemid majanduslikeks võimalusteks, millest võidavad nii keskkond, tarbija, ettevõtja kui ka riik.

kulud tuludeks