Ringmajanduse visioon

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu riikides, piirkondades ja linnades tekkinud ringmajanduse edendamiseks süsteemsemad lähenemisviisid. Algatatud on ringmajanduse strateegiaid ja tegevuskavu, loodud visioone ja seatud eesmärke, mis käsitlevad lisaks ringlussevõtule ka korduskasutust, parandamist, taastootmist, jagamist, üleminekut tootest teenusele ning edendavad mitme sidusrühma lähenemist. Samas edeneb ringmajandus täna veel väikeste sammudega, sest toodete ja materjalide võimalikult kaua ringluses hoidmine nõuab eeskätt inimeste ja ühiskonna mõtteviisi muutmist nii poliitilisel tasandil kui ka tootjate ja müüjate äriloogikas ning tarbijakäitumises. Samuti otsivad kõik ringmajandusega tegelevad riigid võimalusi, kuidas selle arengut efektiivsemalt mõõta. Tänasel päeval on kõigil puudu andmetest, kuna neid lihtsalt ei ole kogutud või ei ole osatud seada ringmajanduse arengut mõõtvaid indikaatoreid nii, et nende mõõtmiseks ka andmeid osataks küsida.

Riigid, mis on seadnud ringmajanduse edendamise (sh selle arengu mõõtmise) oma strateegiliseks eesmärgiks, on saavutanud juba ka teatud süsteemsuse ja järjepidevuse.

Just seetõttu on ka Eesti võtnud eesmärgiks 2022. a alguses välja töötada ringmajanduse arengudokument. Keskkonna valdkonna arengukava raames luuakse tegevuskava, et kiirendada üleminekut ringsema Eesti suunal.

Valminud dokumendiga on võimalik tutvuda siin:

Ringmajandus valge raamat.pdf (1.72 MB)

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on välja andnud uuringu, mis analüüsib kõiki Euroopas olemasolevaid ringmajanduse strateegilisi dokumente ning toob välja erinevad lähenemisviisid dokumendi koostamisel ning rõhutab eri osaliste ja kogu ühiskonna kaasamise olulisust.


Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem ning oleme nutikas ringmajandust eest vedav riik.


Eestis on kasutusel kestlikult saadud ja kohalikud ressursid, mida tarbitakse targalt ning keskkonda hoidvalt.
Tooted on kauakestvad ja materjalid on ohutult pikalt ringluses.
Tänu ringmajandusele asendatakse loodusvarade kasutamine juba olemasoleva ressursiga ning tagatud on toorainete varustuskindlus.
Ringmajanduse rakendamisega väheneb keskkonnakoormus ja tõuseb konkurentsivõime. Ringmajandust võimestab digitaalsete
lahenduste kasutamine.


Mudel

Riigi roll ringmajandusele üleminekul on soodsate tingimuste loomine ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ja takistavate barjääride eemaldamine.

Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumini

Keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamine

Jagamismajanduse soodustamine

Ohutu materjaliringluse tagamine

Parima võimaliku lähenemise kasutamine

Eesti ettevõtete ärimudelid on tulevikkuvaatavad ja ringmajandavad

Tarneahelate koostöövõimekuse suurendamine

Teaduse kaasamine ringmajanduse lahenduste loomisesse

Ettevõtete ning ettevõtete ja teadusasutuste partnerluste ergutamine

Ettevõtjate ja riigi koostöö soodustamine

Eestis on ringmajanduse rakendamiseks vajalik oskusteave ja eksperdid ning toimiv koostöö erinevate valdkondade ja sektorite vahel

Ekspertide järelkasvu ja vajaliku oskusteabe olemasolu tagamine

Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine

Valdkondadevahelise koostöö, sh rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise, soodustamine

Loodud on toimivad digitaalsed lahendused ringmajanduse toetamiseks ning tagatud kvaliteetsed andmed olukorra seiramiseks

Jagamis- ja koostööplatvormide loomine

Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine

Innovaatiliste, sh tehisintellekti kasutavate, digitaalsete lahenduste rakendamine

Ringmajandus on riiklikul tasandil hästi koordineeritud ning loodud on ringmajandust toetav õigus- ja majanduskeskkond

Õigusmaastiku kaasajastamine

Erinevate osapoolte rollide, funktsioonide ja vastutuse selge määratlemine

Ringmajanduse korraldamiseks ja seiramiseks vajaliku info kogumise põhimõtete kehtestamine ja standardi loomine

Digitaalsete platvormide loomine info kogumiseks, analüüsimiseks ja vahetamiseks

Juurdunud on keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine

Kõigi osapoolte keskkonnateadlikkuse suurendamine

Turu osapoolte, sh tarbijakäitumise suunamine

Keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise juurutamine