Euroopa Liidu ringmajanduse pakett
Ringmajandus Euroopa Liidus
2019. aasta detsembris tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet - tegevuskava, mille abil saavutada Euroopa Liidus säästev majandus, muutes kliima- ja keskkonnaprobleemid kõikides poliitikavaldkondades võimalusteks ning üleminek kõikide jaoks õiglaseks ja kaasavaks. Euroopa roheline kokkulepe on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Seejuures tuleb kaitsta ja säilitada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest. Kuna see toob kaasa olulisi muutusi, on üldsuse aktiivne osalemine ja usk üleminekusse äärmiselt olulised, kui soovitakse, et poliitika toimiks ja oleks vastuvõetav. Kõik ELi meetmed ja poliitikavaldkonnad peavad aitama kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Probleemid on keerulised ja omavahel seotud, mistõttu hõlmab roheline kokkulepe ELi tegevusi ja algatusi järgmise viie aasta jooksul nii energeetika, transpordi, rahanduse, keskkonna, põllumajanduse, tervise kui ka välis- ja kaubanduspoliitika valdkondadest.
Märtsis 2020 avaldati roheleppe raames uus ringmajanduse tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. Kaasatakse tööstus, et saavutada kliimaeesmärgid ja puhas ringmajandus. See hõlmab ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Samuti soodustatakse uusi ärimudeleid ja tugevdatakse laiendatud tootjavastutust. Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast. Uue ringmajanduse tegevuskava eesmärk on tagada puhtama, ressursitõhusama ja konkurentsivõimelisema majandusega Euroopa. Juulis 2020 võeti vastu Eesti seisukohad selle kohta.
ELi ajakava ringmajandusele üleminekul (0,5MB) Ajakava on koostanud European Environmental Bureau.
2015. aastal avaldas Euroopa Komisjon tervikliku ringmajanduspaketi ja ringmajanduse tegevuskava. Selle eesmärgiks oli soodustada üleminekut ringmajandusele, suurendada ülemaailmset konkurentsi, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning luua uusi töökohti. See sisaldab meetmeid kogu toote elutsükli jaoks: alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluseni välja – kokku 54 tegevust, mis toovad kasu nii keskkonnale kui ka majandusele, aidates seejuures kaasa sotsiaalsele heaolule.
2019. aasta märtsis valmis Euroopa Komisjonil ringmajanduse tegevuskava täitmise aruanne, kus on kirjeldatud 54 meetmega tehtut viimase nelja aasta jooksul. Samuti on aruandes toodud tegevuskava peamised saavutused ning tulevased väljakutsed majanduse kujundamisel ja kliimaneutraalse ringmajanduse poole suundumisel.
Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (Roadmap to a Resource Efficient Europe) ja EL ringmajanduse loomise tegevuskava vastuvõmisega on Euroopa Komisjon näidanud üles põhimõttelist valmisolekut parandada põhjapanevalt Euroopa majanduse ressursitõhusust, sh läbi ringmajandusele ülemineku soodustamise. Sellele poliitilisele survele aitavad kaasa mitmete ELi liikmesriikide küllaltki ambitsioonikad ressursitõhususe ja ringmajanduse programmid ning institutsionaalsed edusammud.
Euroopa Ringmajanduse Sidusrühmade Platvorm on virtuaalne avalik keskkond, mis edendab Euroopa üleminekut ringmajandusele ja on keskne koht, kust ajakohast infot saada. Lisaks lihtsustab see huvigruppide omavahelist suhtlust ja levitab ringmajanduse tegevusi, üritusi ja häid näiteid. Huvigrupid saavad osaleda iga-aastasel konverentsil ning veebilehel suhelda, jagades ringmajandusega seotud informatsiooni, sealhulgas tekkivatest probleemidest ja nende lahendamise võimalustest.
2018. aastal avaldas Euroopa Komisjon ringmajanduse minipaketi, sh plasti strateegia. Selle eesmärk on täielikult muuta plasti ja plasttoodete kavandamise, tootmise, kasutamise ja ringlussevõtu viise. Strateegia kohaselt peavad aastaks 2030 olema kõik plastpakendid taaskasutatavad ja vähenema ühekordselt kasutatava plasti tarbimine, samuti piiratakse mikroplasti tahtlikku kasutamist. Strateegia alusel muutub ringlussevõtt ettevõtjatele kasumlikuks, vähenevad plastijäätmed ja mereprügi ning soodustatakse investeerimist ja innovatsiooni. Lisaks olid paketis ringmajanduse 10 seire näitajat, mis aitavad hinnata edusamme, ja plasttoodete vähendamise direktiiv, kus on meetmed ühekordselt kasutatavatest plastidest valmistatud toodete jaoks, võttes arvesse nii tarbijate käitumist kui ka tarbijate vajadusi ja ettevõtete võimalusi.