Euroopa Liidu tekstiilistrateegia

30.03.22 tuli Euroopa Komisjon välja uue tekstiilivaldkonna strateegiaga, mille eesmärgiks on tagada tekstiilitoodete pikemaealisus ning ringlusesse võtmine.

Oma eesmärkidelt sarnaneb strateegia kestlike toodete ökodisaini määrusele. Strateegias käsitletakse tekstiilide kavandamise ja tarbimise viise, sh kestlikke tehnoloogilisi lahendusi ja uuenduslikke ärimudeleid.

Strateegia saad alla laadida siit:

Euroopa uus tegevusmuster: kestlikku ja ringset tekstiili toetavad põhimeetmed:

Kohustuslike ökodisaininõuete kehtestamine

Kõige parem viis oluliselt vähendada tekstiiltoodete mõju kliimale ja keskkonnale on pikendada nende kasutusiga. Siin on esmatähtsal kohal tootedisain. Peamised põhjused, miks tarbijad tekstiili ära viskavad, on kvaliteediga, näiteks värvipüsivuse, rebenemistugevuse või tõmblukkude ja õmblustega seotud puudused14. Vastupidavamaid rõivaid saab kasutada kauem ning rõivaste suurem vastupidavus toetab ka ringmajanduse ärimudeleid, nagu korduskasutamine, laenutamine ja parandamine, tagasivõtuteenused ning kasutatud toodete müük, ja see kõik loob inimestele ka kokkuhoiuvõimalusi

Komisjoni välja töötatud vabatahtlikud kavad, nagu ELi ökomärgise kriteeriumid tekstiiltoodetele ning ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid tekstiiltoodetele ja tekstiiliga seotud teenustele, sisaldavad juba tekstiiltoodete keskkonnaaspektidega seotud nõudeid. Need hõlmavad näiteks üksikasjalikke kriteeriume kvaliteetsete ja vastupidavate toodete valmistamiseks, piiranguid ohtlike kemikaalide kasutamisele ning nõudeid tekstiilkiudude keskkonnasäästliku hankimise kohta. Praegu käib tekstiilitööstuse esindajatega töö rõiva- ja jalatsitoodete keskkonnajalajälje teemal ning see peaks jõudma lõpule 2024. aastal.

Neile teadmistele tuginedes töötab komisjon kestlike toodete ökodisaini määruse alusel, kui kaasseadusandjad määruse heaks kiidavad, ja spetsiaalse mõju hindamise põhjal välja siduvad tootespetsiifilised ökodisaininõuded, et suurendada tekstiili vastupidavust, korduskasutatavust, parandatavust, kiust-kiuks ringlussevõetavust ja ringlussevõetud kiu kohustuslikku sisaldust, et minimeerida ja jälgida probleemsete ainete sisaldust ning vähendada kahjulikku mõju kliimale ja keskkonnale. Seejuures pöörab ta erilist tähelepanu meetmete kulutõhususele ja proportsionaalsusele ning tekstiili taskukohasusele. Nõuete osana ja lähtudes mõju hinnangust kohaldamisala kindlaksmääramiseks, kehtestab komisjon kohustuslikud keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid, mille kohaldamisala määratakse kindlaks mõju hindamise põhjal, ning nõuded, milles käsitletakse liikmesriikide stiimuleid tekstiiltoodete jaoks

ELi turule lastud tekstiilitoodetes esinevad ohtlikud ained, millest umbes 60 % loetakse kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks, on probleem, millega komisjon tegeleb REACHi määruse alusel. Ning töötades välja ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalide ja materjalide kriteeriumid, aitab komisjon tööstussektoril võimalikult suures ulatuses asendada ja muul viisil minimeerida ELi turule lastud tekstiiltoodetes probleemsed ained, nagu on välja kuulutatud kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias. See on kooskõlas ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate kaitse parandamise meetmetega, mis on esitatud ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021−2027 .

Eesmärgist jõuda tekstiili tootmisel nullsaasteni lähtutakse tööstusheidete direktiivi läbivaatamisel ning tekstiilitööstuse parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendi käimasoleval läbivaatamisel.

Müümata või tagastatud tekstiili hävitamise lõpetamine

Müümata või tagastatud kaupade, sealhulgas rõivaste hävitamisega raisatakse väärtust ja ressursse. Et muuta see tegevus vähematraktiivseks, teeb komisjon kestlike toodete ökodisaini määruse alusel ettepaneku kehtestada läbipaistvuskohustused, mille kohaselt peavad suurettevõtjad tegema üldsusele teatavaks, milline on nende kõrvaldatavate ja hävitatavate toodete, sh tekstiiltoodete arv ning kuidas neid edasi käideldakse, st kas valmistatakse ette korduskasutuseks, võetakse ringlusse, põletatakse või ladustatakse prügilatesse. Kui komisjon saab selleks kavandatud määruse alusel volitused, kehtestab ta spetsiaalsest mõju hindamisest lähtudes ka müümata toodete, sh vajaduse korral müümata või tagastatud tekstiiltoodete hävitamise keelud.

Ka digivahendid muudavad kogu maailmas rõivaste kavandamist, tootmist ja kättesaadavaks tegemist ning lasevad jaemüüjatel ja tarbijatel suhelda uutel viisidel, mis võimaldab tarbijate vajadustele dünaamilisemalt reageerida. Komisjon hindab eelkõige tekstiiliökosüsteemi üleminekujuhiste raames koos tööstussektoriga seda, kuidas saaks uudse tehnoloogiaga, nt digitaalse täppistehnoloogiaga vähendada veebis ostetud rõivaste suurt tagastamisprotsenti, soodustada nõudluspõhist tootmist ning seeläbi tõhustada tööstusprotsesse ja vähendada e-kaubanduse CO2-jalajälge.

Mikroplastireostuse vähendamine

Mikroplastireostus on jõudnud ulatuslikult loodusesse, sh merekeskkonda, ning on suur ja kasvav probleem. Üks peamisi allikaid, millest mikroplasti tahtmatult keskkonda satub, on sünteeskiududest tekstiil. Hinnanguliselt on umbes 60 % rõivastes kasutatavatest kiududest sünteetilised, peamiselt polüestrist, ja see kogus kasvab.

Arvestades, et kõige rohkem mikroplasti eraldub esimese viie kuni kümne pesu jooksul, on kiirmoel, mida seostatakse fossiilkütustel põhinevate sünteetiliste kiudude üha suureneva kasutamisega, suur mõju mikroplastireostusele. Igal aastal vabaneb ainuüksi pesumasinate heitveest kuni 40 000 tonni sünteetilisi kiude.

Komisjon kavatseb käsitleda olelusringi eri etappe, milles sünteetilisi kiude keskkonda eraldub, ennetus- ja vähendamismeetmetega, eelkõige siduvate diasininõuetega, mis kehtestatakse kestlike toodete ökodisaini määruse alusel, ning mikroplasti tahtmatut keskkonda sattumist käsitleva komisjoni algatuse alusel, mis esitatakse 2022. aasta teisel poolel. Lisaks tootedisainile käsitletakse meetmetes tootmisprotsesse, eelpesu tööstuslikes tootmisrajatistes, märgistamist ja uuenduslike materjalide edendamist. Muude võimalike meetmete hulgas on pesumasinafiltrid, mis võivad vähendada pesemisel eralduvat mikroplasti kogust kuni 80 %, pehmetoimeliste pesuvahendite väljatöötamine, hooldus- ja pesujuhised, olelusringi lõppu jõudnud tekstiilijäätmete töötlus ning parema reovee- ja reoveesettekäitluse eeskirjad.

Komisjon võtab arvesse käimasolevat standardimist, mille käigus soovitakse kehtestada sünteetilise tekstiili pesemisel eralduva mikroplasti mõõtmiseks kasutatavad katsemeetodid, ning tööstussektori tehnoloogilist ja tehnilist suutlikkust

Teabenõuete ja digitaalse tootepassi kehtestamine

Selge, struktureeritud ja kättesaadav teave toodete koskkonnasäästlikkuse näitajate kohta võimaldab ettevõtjatel ja tarbijatel teha paremaid valikuid ning tõhustab väärtusahelate osaliste, sh tootjate ja ringlusevõtjate vahel teabevahetust, näiteks probleemsete ainete, parandamisvõimaluste või kiukoostise alal. Selline teave aitab muuta ka kestlikud ettevõtjad ja tooted nähtavamaks ja usaldusväärsemaks. Seepärast kehtestab komisjon uue kestlike toodete ökodisaini määruse kohaste meetmete hulgas tekstiili digitaalse tootepassi, mis põhineb ringluse ja muude oluliste keskkonnaaspektidega seotud kohustuslikel teabenõuetel.

Et tagada kooskõla selle uue õigusaktiga, vaatab komisjon läbi ka tekstiiltoodete märgistamise määruse, mille kohaselt peab ELi turul müüdavatel tekstiiltoodetel olema märgis, millel on selgelt märgitud kiukoostis ja kõik loomset päritolu mittetekstiilsed osad. Läbivaatamise osana ja mõju hindamise põhjal kehtestab komisjon kohustusliku teavitamise muudest andmetest, nt kestlikkus- ja ringlusnäitajad, toote suurus ning vajaduse korral riik, kus tootmisprotsess toimub (märge „valmistatud...“).

Eespool nimetatud ettepanekute kontekstis kaalub komisjon ka võimalust võtta kasutusele digimärgis

Roheväited tõeliselt kestliku tekstiili toetamiseks

Kestlikumaid tooteid osta soovivaid tarbijaid hoiab sageli neid ostmast roheväidete ebausaldusväärsus: hiljutisest tekstiili-, rõiva- ja jalatsisektori kestlikkusväidete uurimisest selgus, et neist 39 % võivad olla valed või eksitavad32. Samuti võivad inimesed osta arvatust vähemkestlikke tooteid, sest roheväited on tehtud tekstiiltoodete näitajate kohta, mis tegelikkuses ei too olulist keskkonnakasu.

Tarbijate mõjuvõimu suurendamist rohepöörde elluviimisel käsitlev algatus, millega komisjon soovib muuta ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL, toob kaasa uued nõuded, mis on tekstiiltoodete jaoks väga asjakohased. Uued ELi eeskirjad tagavad, et tarbijatele antakse müügikohas teavet vastupidavusega seotud müügigarantii kohta ning parandusvõimalusi puudutavat teavet, sh parandatavushinne, kui see on olemas. Üldised keskkonnaväited, nagu „roheline“, „keskkonnahoidlik“ või „keskkonnale kasulik“, on lubatud vaid siis, kui need põhinevad keskkonnatoime tunnustatud tipptasemel, lähtudes eelkõige ELi ökomärgise, I tüübi ökomärgiste või väitega seotud konkreetsetest ELi õigusaktidest. Vabatahtlikud kestlikkusmärgised, mis hõlmavad keskkonna- või sotsiaalaspekte, peavad põhinema kolmanda isiku poolsel kontrollil või olema kehtestatud ametiasutuste poolt. Samuti kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teha tulevase keskkonnatoimega seotud roheväiteid, nt „kliimaneutraalne 2030. aastaks“, ja võrrelda tooteid teiste toodetega.

Et täiendada neid sätteid konkreetsemate nõuetega, jätkab komisjon tööd ka igat liiki keskkonnaväidete miinimumkriteeriumide alal roheväidete algatuse raames, mis esitatakse 2022. aasta teisel poolel. Keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamist kaalutakse ühe moodusena, millega põhjendada ja teatavaks teha keskkonnaväiteid ning tõendada vastavust üldisematele tarbijakaitse-eeskirjadele. Siinkohal võetakse arvesse käimasolevat tööd rõiva- ja jalatsitoodete keskkonnajalajälje teemal.

Komisjon vaatab läbi ka tekstiiltoodete ja jalatsite ELi ökomärgise kriteeriumid, et toetada ökomärgise kasutuselevõttu tootjate seas ning võimaldada tarbijatele lihtsasti äratuntavat ja usaldusväärset viisi keskkonnahoidlike tekstiiltoodete valimiseks

Laiendatud tootjavastutus ning tekstiilijäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu  edendamine

Vastutuse panemine tootjatele nende toodete tekitatud jäätmete eest on oluline, et lahutada tekstiilijäätmete teke sektori kasvust. Laiendatud tootjavastutuse nõuded on osutunud tõhusaks vahendiks, et parandada jäätmete liigiti kogumist ja nende edasist käitlemist kooskõlas jäätmehierarhiaga. Laiendatud tootjavastutus võib motiveerida kasutama tootedisaini, mis soodustab ringlust materjali kogu olelusringi jooksul ja milles võetakse arvesse toote kasutusaja lõppu. Mitmes liikmesriigis on laiendatud tootjavastutuse nõuded kehtestatud ka tekstiilile või kaalutakse nende kehtestamist, arvestades, et jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt tuleb 1. jaanuariks 2025 hakata tekstiilijäätmeid liigiti koguma.

Seda arvestades teeb komisjon jäätmete raamdirektiivi eelseisva läbivaatamise raames 2023. aastal ettepaneku, mis käsitleb ühtseid ELi laiendatud tootjavastutuse eeskirju tekstiili kohta koos keskkonnahoidlikkust arvestava tasude kohandamisega. Põhieesmärk on luua kogumist, sortimist, korduskasutust, korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu toetav majandus ning stiimulid tootjatele ja kaubamärgiomanikele selle tagamiseks, et nende tooted kavandatakse ringluspõhimõtteid järgides. Selleks teeb komisjon mõju hindamise põhjal ettepaneku, et märkimisväärne osa laiendatud tootjavastutuse kavade tasudest nähakse ette jäätmetekke vältimise meetmete joaks ja korduskasutuseks ettevalmistamiseks.

Komisjon jälgib tähelepanelikult tekstiilijäätmete tekke, koostise ja käitlemisega seotud arengusuundi. Ta on samuti algatanud eriuuringu, et pakkuda ELi jäätmealaste õigusaktide 2024. aastaks kavandatud läbivaatamise osana välja tekstiilijäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohustuslikud eesmärgid.

Homse tööstussektori kujundamine: edasiminekut võimaldavate tingimuste loomine

Tulevase tekstiiliökosüsteemi üleminekujuhiste loomine

ELi tööstusstrateegia ajakohastamisel rõhutati vajadust veelgi kiirendada rohe- ja digipööret ning suurendada ELi tööstusökosüsteemide vastupanuvõimet. Selleks teeb komisjonettepaneku üleminekujuhiste koosloomiseks. Need on olulised koostöövahendid tööstusökosüsteemide põhjalikuks ümberkorraldamiseks.

Koos käesoleva strateegiaga avaldavad komisjoni talitused tekstiiliökosüsteemi üleminekujuhiste koosloome stsenaariumid. Sidusrühmadega koosloomine algab 2022. aasta teises kvartalis.

Protsessi tulemusel peaks 2022. aasta lõpuks lepitama kokku ökosüsteemi tulevikuvisioon ja konkreetsed kohustused. Nende hulgas võivad olla ringluse ja ringmajanduse ärimudelitega seotud kohustused, kestliku konkurentsivõime, digiülemineku ja säilenõtkuse tugevdamise meetmed ning rohe- ja digipöördeks vajalike konkreetsete investeeringute kindlaksmääramine.

Kui üleminekujuhised on loodud, võimaldavad need ka jälgida edusamme rohe- ja digipöörde saavutamisel, investeeringu- ja innovatsioonilünkade täitmisel ning seega suurendada tööstussektori konkurentsivõimet. See koostöövahend võib olla arutelufoorum kestlike toodete ökodisaini määruse meetmete, sh digitaalse tootepassi eel.

Rõivaste ületootmise ja -tarbimise suundumuse ümberpööramine: kiirmood moest välja

Kohustuslike kestliku ja ringse tekstiili kavandamise nõuetega, mis kehtestatakse kestlike toodete ökodisaini määruse alusel, pikendatakse rõivaste kasutusiga ning koos uute laiendatud tootjavastutuse eeskirjadega jäätmete raamdirektiivi alusel saab neist hüppelaud kiiresti muutuvatele moetrendidele atraktiivseid alternatiive loova uue paradigma suunas.

Ettevõtjatest peaksid saama selle paradigmamuutuse eestvedajad. Neid ettevõtjaid, kes on viimasel kahel aastakümnel rajanud oma ärimudelid kasu saamisele seeläbi, et tuua turule üha rohkem moeseeriaid ja mikrokogusid üha kiiremas tempos, kutsutakse tungivalt üles võtma üle ringluspõhimõtteid ja ringmajanduse ärimudeleid, vähendama kollektsioonide arvu aastas, võtma vastutust ning tegutsema oma CO2- ja keskkonnajalajälje minimeerimiseks.

Nagu eespool märgitud, teeb komisjon üleminekujuhiste raames koostööd sidusrühmadega, et hõlbustada ressursitõhusate tootmisprotsesside, korduskasutamise, parandamise ja muude uute ringmajanduse ärimudelite ulatuslikumat kasutamist tekstiilisektoris. Eriti oluline on toetada korduskasutussektoris tegutsevaid sotsiaalseid ettevõtteid, sest neil on märkimisväärne potentsiaal luua ELis kohalikke, rohelisi ja kaasavaid ettevõtteid ja töökohti. Sotsiaalne ettevõte loob 1 000 tonni korduskasutamiseks kogutud tekstiili kohta keskmiselt 20–35 töökohta. Sektor seisab aga konkurentsivõimelisena püsimisel ja tekstiilisektoris põhitegijaks saamisel silmitsi mitmesuguste probleemidega. Et aidata korduskasutussektoril tegevust laiendada, suutlikkust suurendada ja ringluspõhimõtteid üle võtta, on vaja mitmesuguseid meetmeid.

Lisaks võtab komisjon hiljuti vastuvõetud ELi sotsiaalmajanduse tegevuskava alusel vastu suunised selle kohta, kuidas toetada ringmajandusele üleminekut ning sotsiaalsete ettevõtete ja muude osalejate, sh tavaettevõtete vahel ringmajandusega seotud partnerlusi, käsitledes eelkõige tekstiiltoodete koduskasutamise ja parandamisega kaasnevaid võimalusi. Tähtis roll on ka liikmesriikidel.

Peale meetmete, millega toetatakse korduskasutus- ja parandussektorit muu hulgas sotsiaalmajanduse osana, võivad eriti kasulikuks vahendiks olla ka maksumeetmed kooskõlas riigiabi- ja WTO eeskirjadega. Komisjon kannustab liikmesriike kehtestama korduskasutus- ja parandussektorile soodsaid maksumeetmeid. Komisjon koostab suunised selle kohta, kuidas edendada ringmajanduse ärimudeleid, kasutades investeeringuid, rahastamist ja muid stiimuleid, mis annavad võimalusi luua tekstiiliökosüsteemis ringväärtust ja ringlusega seotud töökohti.

Et kiirendada tarbimis- ja tootmisharjumuste muutumist, edendab komisjon seda üleminekut moto #ReFashionNow all, seades kesksele kohale kvaliteedi, vastupidavuse, pikema kasutuse, parandamise ja korduskasutamise. Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi kaudu kaasab ta disainereid, tootjaid, jaemüüjaid, reklaamijaid ja kodanikke moemaailma ümber mõtestama. Konkreetsete #ReFashionNow meetmete hüppelauaks võivad olla ka muud ELi algatused, eelkõige Euroopa Bauhaus, kestliku tarbimise lubadus46 ning Euroopa noorteaasta.

Ausa konkurentsi ja nõuetele vastavuse tagamine hästitoimival siseturul

Turujärelevalvet käsitlevates ELi õigusaktides on sätestatud eeskirjad, mis tagavad, et riikide pädevad asutused saavad tagada ELi õigusaktide täitmist ELi turule lastud toodete suhtes olenemata nende toodete päritolust. Üleilmse turu ja üha keerukamate tarneahelatega seotud probleemid ning ELis internetis müüdavate toodete arvu suurenemine nõuavad tugevamaid täitemeetmeid, et tagada tarbijate ohutus ja hästitoimiv siseturg.

Selleks tuleb võimaldada struktureeritud koordineerimist ja koostööd riikide täitevasutuste vahel ning ühtlustada turujärelevalve tavasid. Vastloodud ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik koordineerib ja toetab ELis piiriüleseid turujärelevalve tavasid prioriteetsetes valdkondades, mille üle otsustavad pädevad asutused, ning tagab, et eri halduskoostöörühmad, nagu kemikaalide ja tekstiili märgistamise halduskoostöörühm, koordineerivad omavahel valdkondadevahelist tegevust. Komisjon pakub tuge ühisalgatuste ja -projektide kaudu, et tugevdada kõigi asjassepuutuvate osalejate, eelkõige tolli- ja turujärelevalveasutuste, tööstussektori ja tekstiiliökosüsteemis tegutsevate katselaborite koostööd, ning suurendab suutlikkust ühtse turu programmi alusel, tagades digitaalsete turujärelevalvevahendite kasutamise ning nähes teatavate toodete kontrolliks ette ühesugused tingimused ja sageduse.

Intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemiseks loob komisjon 2023. aastaks ELi võltsimisvastaste meetmete paketi, milles nähakse ette õiguste omajate, nii internetis kui mujal tegutsevate vahendajate ning õiguskaitseasutuste, nt tolli, politsei ja turujärelevalveasutuste ühismeetmete, koostöö ja teabevahetuse põhimõtted.

Teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringute toetamine

See, kas rohe- ja digipöördest saab üleilmsete väärtusahelate säilenõtkuse edulugu, sõltub tektsiiliökosüsteemi suutest end ümber kujundada. Selles sektoris on oluline tugevdada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning suurendada investeeringuid, et kasutada ära selle potentsiaali luua kestlikku majanduskasvu ja kohalikke töökohti, ning see peaks olema prioriteetne nii ELi, riikide kui ka piirkondade tasandil.

Uue Euroopa Bauhausi kaudu saab Euroopa rohelise kokkuleppe alusel ellu viia konkreetseid algatusi, millega edendatakse kestlikke eluviise, sh kestlikku moodi. Nimetatud programmi ja moto #ReFashionNow all toetab komisjon projekte, millega muudetakse moemaailm kestlikumaks, täites samas ka esteetika ja kaasavusega seotud vajadusi.

Komisjon töötab praegu välja ka ühist ringlusalast tööstustehnoloogia tegevuskava, et ühtlustada rakendusuuringuid ja tööstusinnovatsiooni, sh tekstiili ringlussevõtu vallas. Seda toetab hiljuti avaldatud uuring, milles vaadeldi, kui hea on praegune tekstiilijäätmete ringlussevõtu suutlikkus, ning toodi esile vajadus selle suurendamiseks rohkem innoveerida

Komisjon kaasrahastab programmi LIFE raames moega seonduvaid ringmajanduse ärimudeleid soodustava tehnoloogilise innovatsiooni projekte ning toetab partnerluste loomist sotsiaal- ja ringmajanduses. Tekstiiliökosüsteem võib saada kasu ka Euroopa Regionaalarengu Fondist, mis toetab piirkondades põhjalikku ümberkorraldamist ning teeb kättesaadavaks rahalised vahendid teadusuuringute ja innovatsiooni, digiülemineku, VKEde konkurentsivõime, oskuste arendamise, digitaalse ühenduvuse ning ringse tootedisaini ja ringsete tootmisprotsesside jaoks.

Komisjon kannustab tekstiiliökosüsteemis tegutsevaid ettevõtjaid osalema algatustes, millega arendatakse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi ja tootmise andmeruumi, et andmeid ettevõtjate vahel hõlpsamini jagada ja uuesti kasutada. Digiinnovatsiooniks pakub laiemat toetust Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik, mis arendab digitaristuid, mida on vaja uue digitehnoloogia katsetamiseks ning selleks, et aidata sektori tööjõul paremini mõista digitülemineku võimalusi ja ajakohastada oma tehnoloogiaalast oskusteavet

Väga oluline on kaasata ka erasektorit kestlikku tekstiili investeerima. Tuginedes kestliku rahanduse platvormil toimuvale ekspertide tööle kaalub komisjon tekstiili viimistlemisest tekkiva saastusega seotud kriteeriumide kõrval ka selliste tehniliste sõelumiskriteeriumide vastuvõtmist, mille alusel määratakse muu hulgas kindlaks, mis peaks kestlike investeeringute taksonoomia määruse raames olema rõivatootmisel oluline panus ringmajandusse.

Rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste arendamine

ELi oskuste pakti alusel aitas komisjon luua tekstiiliökosüsteemis ulatusliku partnerluse, mille kaudu edendatakse oskuste täiendamist, ümberõpet ning rohe- ja digioskuste omandamist ja ülekandmist, sh erialateadmised olelusringi hindamise ja väärtusahela hindamise kohta. Kooskõlas Euroopa uue oskuste tegevuskavaga, 2030. aasta digikompassiga ja Porto tippkohtumise eesmärkidega sisaldab tekstiiliökosüsteemi oskuste pakt, mis käivitati 16. detsembril 2021, kohustusi järgida konkreetseid põhilisi tulemusnäitajaid, et luua tööstussektori, ametiasutuste ja haridusteenuse osutajate vahel kohalikke partnerlusi. Kokkulepitud meetmed on suurendada ettevõtete juhtkonnas mitmekesisust kuni 5 % aastas, eriti naiste pääsemist juhtivatele ametikohtadele, toetada 10 000 VKEd digiüleminekul, töötada välja 20 uut õppemeetodit ja -vahendit rohe- ja digioskuste pakkumiseks, suurendada sektoris praktikavõimalusi 20 % võrra ning täita lähiaastatel muid tööjõu oskuste täiendamise ja ümberõppega seotud kohustusi.

Üleilmse kestlike tekstiiltoodete väärtusahela loomine

Hoolsuskohustus keskkonnaalase ja sotsiaalse õigluse toetamiseks

Enamik Euroopas tarbitavatest lõpptoodetest rõivaste ja kodutekstiili valdkonnas on imporditud kolmandatest riikidest. EL oli 2019. aastal üks maailma suurimaid rõivaimportijaid koguväärtusega 80 miljardit eurot. Piiri- ja kontinendiüleseid rohelisemaid ja õiglasemaid väärtusahelaid edendades saab tagada, et ELis ja mujal tarbitavate tekstiiltoodete tootmisel on kõikjal maailmas arvesse võetud nii sotsiaal- kui ka keskkonnaaspekte.

Teatises inimväärse töö kohta kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks on tekstiilisektorit nimetatud olulise sektorina, kus edendatakse inimväärseid töötingimusi kahepoolsetes suhetes ja mitmepoolsetel foorumitel toimuva teabevahetuse kaudu. Selles kontekstis on tekstiilisektoris head võimalused parandada soolist võrdõiguslikkust, kuna hinnanguliselt on 75 % maailma rõivatööstuse töötajatest naised65 . Lisaks toetab komisjon parema töö programmi kaudu kolmandaid partnerriike töötingimuste parandamisel ja rahvusvaheliste tööstandardite järgimise tugevdamisel.

Ettevõtete kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse direktiivi ettepanekuga kehtestatakse suurettevõtjatele horisontaalne hoolsuskohustus, mille kohaselt nad peavad nii enda tegevusest kui ka enda üleilmsetest väärtusahelatest inimõigustele, sh töötaja õigustele, ja keskkonnale tuleneva ja tuleneda võiva kahjuliku mõju kindlaks tegema, ära hoidma, seda leevendama, selle lõpetama ja selle eest vastutuse võtma. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ka keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (rohkem kui 250 töötaja ja üle 40 miljoni euro suuruse käibega suurettevõtjad), kes tegutsevad suure mõjuga sektorites, sh tekstiilisektoris. Neid kohustusi peavad täitma ka kolmandate riikide ettevõtjad, kes osalevad Euroopa ostjatega seotud tekstiili väärtusahelates, ja ELis tegutsevad suurostjad, kel on ELis märkimisväärne käive. ELi lapse õiguste strateegias69 on aga ära märgitud „nulltolerants lapstööjõu kasutamise vastu“ ja kutsutud ELi liikmesriike üles tagama, et nende tarneahelates ei kasutata lapstööjõudu. Komisjon valmistab ette ka uut seadusandlikku algatust, millega keelatakse ELi turule lasta sunniviisilise töö, sh laste sunniviisilise töö abil valmistatud tooteid.

Tekstiilijäätmete ekspordiga seotud probleemide lahendamine

Tekstiilijäätmete eksport väljapoole ELi on pidevalt suurenenud ja oli 2020. aastaks jõudnud 1,4 miljoni tonnini. Komisjoni hiljutine ettepanek jäätmesaadetisi käsitlevate uute ELi eeskirjade kohta võimaldab eksportida tekstiilijäätmeid OECDsse mittekuuluvasse riiki vaid tingimusel, et see riik teatab komisjonile oma nõusolekust importida konkreetset liiki jäätmeid ja tõendab oma suutlikkust neid kestlikult käidelda.

Vältimaks seda, et jäätmevood on nende EList eksportimisel valesti märgistatud kasutatud kaubaks ja nende suhtes ei kohaldata seetõttu jäätme-eeskirju, kaalub komisjon ettepanekuga ette nähtud volituste alusel ELi tasandi erikriteeriumide väljatöötamist selleks, et eristada jäätmeid ja teatavaid kasutatud tekstiiltooteid. Programmi LIFE alusel on välja kuulutatud projektikonkurss kasutatud tekstiili ja tekstiilijäätmete ekspordi jälgitavamaks muutmiseks.

Komisjon töötab ka selle nimel, et muuta tekstiilijäätmete ja kasutatud tekstiili üleilmne kaubandus läbipaistvamaks ja kestlikumaks. Kahepoolsel tasandil tugevdab EL koostööd tekstiilijäätmete veoga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes, pidades keskkonnadialooge kolmandate riikide ja piirkondadega ja rakendades vajaduse korral ELi kahepoolsete ja piirkondadevaheliste kaubanduslepingute kestliku arengu peatükke ning järgides seejuures ELi üldisi eesmärke oma kaubanduspoliitika kestlikkusmõõtme suurendamiseks.