Ringmajanduse konverents 2022 "Ringiga edasi"
Keskkonnaministeerium korraldas 19.–20. jaanuaril 2022 juba kolmanda ringmajanduse konverentsi, et üheskoos jagada saadud kogemusi ning seada sihte tuleviku väljakutsete lahendamiseks. Konverents toimus esimest korda osalejatele veebiülekandena ning konverentsi sai vaadata mugavalt kodust või kontorist. Konverentsi stuudio asus Ida-Virumaalt Narva Vabal Laval.
Ringmajandus ei ole enam kauge abstraktne tulevikuteema vaid see peaks olema iga kaasaegse ettevõtte äristrateegia alguspunkt. See leiab aset praegu, siin, nüüd ja kohe ning sellega tegelemine on konkurentsieelis, et mitte öelda ellujäämisstrateegia. Ringmajanduse ärimudelile üleminek hõlmab tervet ärikeskkonda – see puudutab paljusid erinevaid osapooli ning eeldab läbimõeldud protsesside disainimist ja juhtimist. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine tootmisprotsessidele võib tunduda pikem tee, ent selleks, et minna edasi, on vaja astuda julgeid samme. 2022. aasta ringmajanduse konverentsi “Ringiga edasi“ eesmärk on julgustada ettevõtjaid seda teekonda ette võtma ning neid samme astuma. Samuti aidata neil näha ringmajanduses võimalust oma äri arendamiseks ning juba ühiskonnas ja keskkonnas aset leidvate muutustega kohanemiseks.
Konverentsil tutvustame ettevõtete ressursitõhususe meetme projekte ja ringmajanduse poliitika suundasid, esitleme asjakohaseid praktikaid ja innovaatilisi protsesse ning toome inspireerivaid näiteid, mis on abiks teiste kogemustest õppimiseks. Esimesel päeval toimuvad ettekanded ja paneelarutelud, teisel päeval saab osaleda töötubades ja seminarides. Konverents on eesti keeles, väliskülaliste ettekanded on inglise keeles. Konverentsist saab osa võtta ka eesti-, vene- ja viipekeelse sünkroontõlkega. Konverentsil osalemine on tasuta.
Konverentsi ettekandeid sai jälgida nii eesti-, vene ja viipekeelse sünkroontõlkega
Eestikeelne järelvaatamine Keskkonnaministeeriumi Youtube lehel
Ringmajanduse kontseptsioonist on räägitud erinevate nimetuste all juba aastakümneid. Olgugi et selle üldised põhimõtted on võrdlemisi kergesti arusaadavad, siis puudub ringmajandusel sellegipoolest üheselt mõistetud definitsioon. See on pigem metafoor, mis ühendab erinevaid tegevusi ning mille eesmärgiks on ressursside efektiivsem kasutamine. Ent ka metafoor peab olema selge.
Selge definitsiooni puudumise tõttu kiputakse enamasti arvama, et ringmajandus tähendab vaid jäätmete ringlussevõttu, aga see ei vii meid iseenesest ringmajanduse tootmismudelini.
Ringmajanduse võtmeküsimuseks on toodete eluea pikendamine ja teenusmajandusele üleminek, samuti ka vähendamise, korduskasutamise, renoveerimise ja ümbertootmise (ingl Reduce, Reuse, Refurbish, and Remanufacture) kontseptsiooni laiem omaksvõtt. Tänastes tootmismudelites on märkimisväärne osa ringlussevõetavatest materjalidest sobilikud ümberkäitlemiseks vaid madalama klassi toodeteks (ingl downcycling), ent peamine väljakutse on kujundada tootmisprotsessid ümber nii, et materjalide ja toodete väärtusahel pikeneks ja need oleksid kasutatavad nii kaua kui võimalik. Sellisel viisil tegutsedes tekib meil ka palju vähem jäätmeid.
Selleks, et oleksime Eestis ringmajanduse eestvedajad ja innovaatorid, kutsun teid osalema järjekorras juba kolmandal ringmajanduse konverentsil, mis sedakorda kannab pealkirja “Ringiga edasi”. Kuuleme, kuidas on ringmajanduse mudelit juurutatud Soomes ja Norras ning oma kogemusest räägivad ka kohalikud ettevõtjad. Kohtumiseni konverentsil juba 19.–20. jaanuaril 2022!

Konsultatsiooniettevõte Circular Norway on teerajaja ringmajanduse alal ja pakub teadmisi, uuringuid ja digitaalseid tööriistu Norra valitsusele, omavalitsustele ja ettevõtetele, et toetada üleminekut lineaarselt majanduselt ringsele. Mis on hetkeseis? Milliseid edusamme on tehtud ja millised on olnud peamised takistused teel?
Ellen tõstab esile kohalikke edulugusid, mis näitavad, et Norral on tohutu potentsiaal lähitulevikus mitukümmend korda ringmajanduse ulatust suurendada ja seab selle konteksti sellega, kuidas ringmajandus mängib suurt rolli kliimaeesmärkide ja õiglasema majanduse saavutamisel.
Circular Economy_Norway_190122_EllenHovik_CN.pdf (9.78 МБ)Ellen Anette Høvik
Circular Norway kommunikatsioonijuht
Soome rõhutab kestliku arengu tähtsust maailmas, kus meie majanduslik konkurentsivõime ja heaolu ei saa enam põhineda loodusvarade raiskaval kasutamisel. Toodete pakkumise asemel saavad tulu aluseks teenused, toodete taaskasutamine ja targad digilahendused. Soome plaanib suunata konkurentsivõime fookuse süsinikuneutraalsele ringmajandusele ja vähese heitega lahenduste väljatöötamisele.
Ettekanne: Kriitiline samm ehk Soome teekaart ringmajanduseni (856.45 КБ)dr Juhani Damski
Soome Keskkonnaministeeriumi kantsler
Thermory on Eesti ettevõte ning termopuidu tootjana maailma suurim oma alal. Ettevõtte põhitegevuseks on puidu töötlemine kuumuse ja veeauruga, mille tulemusel pikeneb oluliselt kasutatava puidu eluiga kuna termopuit on ilmastiku käest dimensionaalselt stabiilne, ei ole vastuvõtlik mädanikule ega kahjuritele. Puit on betooni ja terase kõrval taastuv loodusvara, mis jätab ehituses väiksema jalajälje, on taaskasutatav ning ei tekita ohtlikke jäätmeid.
Ettevõtte kogemus: Thermory panustab kestlikesse lahendustesse ehitussektoris (8.62 МБ)Simmo Soomets
Thermory AS tegevjuht
Kiviluksi tegevuse üks olulisematest põhimõtetest on säästva arengu printsiip, millega hoitakse ümbritsevat elukeskkonda. Ettevõttes kasutatakse alati nõuetele vastavat ja keskkonda säästvat materjali ning tehnikat, minimeerides oma tegevusest tulenevaid kahjulikke keskkonnamõjusid. Nendest põhimõtetest lähtuvalt vahetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse ettevõtete ressursitõhususe toetuse abil hiljuti Kiviluksis välja tootmisliin uuenduslike tehnoloogiate ja seadmete vastu ning soetati uus killustiku pesuliin.
Ettevõtte kogemus: Säästva arengu printsiibist Kiviluksi kogemuse näitel (698.52 КБ)Enn Kikas
AS Kiviluks omanik ja juhataja
Oma kogemusest räägib Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte Comodule, mis edendab mikromobiilsust, luues asjade interneti lahendusi elektrilistele jalgratastele ning tõukeratastele. Tänaseks on ettevõte internetti ühendanud üle 350 000 sõiduki. Lisaks toodab Comodule Tallinnas asuvas tehases maailma keskkonnasõbralikumaid tõukerattaid, mida inimesed tunnevad nime all Tuul ja Äike. Muuhulgas on Comodule toodetavad elektrilised tõukerattad ainsana Euroopas toodetud
Ettevõtte kogemus: Milliste alustel tegutseb tänavune Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte Comodule (3.11 МБ)Kristjan Maruste
Comodule tegevjuht ja asutaja
Vestlusringis räägivad ettevõtete esindajad, kuidas nende tegevus järgib ringmajanduse põhimõtteid ja millist kasu see endaga kaasa toob. Praktilise kogemuse toel tuuakse näiteid, mida saab iga ettevõte sisuliselt kohe ette võtta ning kuidas tõhustada ressursside kasutust. Arutelu puudutab nii ettevõtete süsteemset lähenemist ressursside tõhustamisele kui ka ettevõtete ning teadusasutuste koostöövõimalusi. Jutuks tuleb ka see, kas riiklikke toetusi on lihtne kasutada või on seda ettevõtete vaates võimalik lihtsustada.
Arutelus osalevad:
Simmo Soomets, Thermory AS tegevjuht
Enn Kikas, AS Kiviluks omanik ja juhataja
Kristjan Maruste, aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte Comodule tegevjuht ja asutaja
Alar Urke, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rohepöörde suuna arendusjuht
Arutelu juhib Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier
Milline on rohepöörde tulevikuvaade Eestis? Mis võiks olla Eesti nišš? Kas rohetehnoloogiad ja digilahendused on ringmajanduse käivitamise võti ning kuidas saaksime sellesse panustada? Euroopa Liit on välja tulnud erinevate plaanidega nagu näiteks ringmajanduse tegevuskava, toote- ja kemikaalipoliitika ning Eestil on Ringmajanduse valge paber, ent milline võiks olla kohalik spetsialiteet ja mis valdkonnas? Kuidas leida visioonide teostamiseks investeeringuid ning kuidas avada Ida-Virumaa potentsiaali ringmajanduse vallas?
Arutelus osalevad:
Ragmar Saksing, Sihtasutuse Tallinna Teaduspark Tehnopol rohetehnoloogia klastri juht
Sirli Heinsoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna reaalajamajanduse valdkonnajuht
Sigrid Soomlais, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja
Arutelu juhib päevajuht Anna Pihl
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma valgustab Eesti eesmärke ja tegevusi seoses ringmajanduse edendamisega ja tutvustab, kuhu oleme praeguseks jõudnud.
Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid nagu ka ringmajandust. Ent peamiselt põhineb see siiski põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu-, sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia- ning biotehnoloogiatööstus). Ettekandes kuuleme biomajanduse võimalikest tulevikusuundadest ja stsenaariumidest ning kuhu Eesti selles vallas aastaks 2050 on jõudnud.
Etekanne: Biomajandus aastal 2050 (1.93 МБ)Rando Värnik
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli professor
Selleks, et inimkonna eluviisid oleksid jätkusuutlikud on kohustuslik iga projekti teadlik planeerimine ja juhtimine, analüüsides kavandatavate tegevustega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus on määratlenud selle jaoks ühtse süsteemi ja protsessi. Ent erinevate osapoolte ootused keskkonnamõju hindamisele on ajas muutuvad ja täpsustuvad. Milline peaks olema see kõikehõlmav keskkonnamõju hindamise protsess? Arutame kuidas rakendada keskkonnamõju hindamist, et parandada ühiskonna vastupanuvõimet, edendada puhtamaid tootmis- ja tarbimisvõimalusi ning suurendada ringmajanduse mustreid.
Riin Kutsar ja Hendrik Puhkim
MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
Pakendite üleküllus on probleem, mille nentimiseni jõuab pea iga kohvilaua vestlus keskkonnasõbralikkusest ja ringmajandusest. Kogu pakendisüsteemi muutmine rohelisemaks nõuab aga pingutusi üle kogu väärtusahela. Rohetiiger on võtnud teema fookusesse, et selgitada koos huvigruppidega välja mida on võimalik ja vajalik teha. Töötoas käsitleme seniseid tulemusi, mis puudutavad arutelusid regulatsioonidest, pakendidisainist ja materjalidest, tootmisest ja ümbertöötlemisest ning toetavatest süsteemidest. Töötoas leiame lahendusi pakendite ringmajanduslikule korraldusele ülemineku pudelikaeladele.
Pakendite-ringsüsteem-Disainijuhend (14.54 МБ)Rohetiiger
Keskkonnahoidlikud ja ringmajandusse panustavad ettevõtted vajavad kiireloomulisi, põhjalikke ning kooskõlastatud regulatiivseid ja toetavaid meetmeid, mis moodustavad majanduspoliitika raamistiku lahutamatu osa.
Seminar „Ringmajandusele üleminek tööstusettevõtetes“ püüab arutelu vormis välja tuua peamised takistused ja võimalused, millega oleks vaja süsteemselt riiklikul tasandil tegeleda, et riigi ja ettevõtete koostöös võimalikult kiiresti liikuda uue tööstus 5.0 kontseptsiooni poole, mis sobituks nii Eesti kui globaalse süsinikuneutraalse ja ringse majandusmudeliga.
Harri Moora
EKJA juhatuse liige ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert
Ringmajandusele üleminekul on kriitilise tähtsusega inimeste mõtteviis, teadmised ja käitumine. Aga kuidas panna inimese mõtted ringselt liikuma, anda talle vajalikke teadmisi ning mis kõige olulisem – panna ta ka keskkonnasõbralikult käituma? Keskkonnaamet on keskkonnaharidust edendanud aastaid. Töötoas tutvustatakse tehtud kampaaniaid, koostööprojekte omavalitsuste ja ettevõtjatega ning õpilastele pakutavaid programme. Nii mõneski maailma linnas on ringmajandusega hästi hakkama saadud – järelikult on see siingi võimalik. Toome osalejateni zero waste eduloo väljastpoolt Eestit ja saame teada, milline on selle strateegia inimeste harimisel. Ootame kuulama omavalitsusi ja teisi huvilisi, kes soovivad õppida väärt kogemusest ja midagi ise ära teha.
OK FAVOINO - biowaste Milan and waste reduction (8.66 МБ) Keskkonnaameti töötuba Keskkonnaharidusega ringmajandusse 20.01.2022.pdf (6.42 МБ)Keskkonnaamet
Ringmajanduse rakendamise eelduseks on mitme erineva kompetentsi olemasolu, alates süsteemsest mõtlemisest lõpetades julgusega luua teistsuguseid ärimudeleid. Vaatleme töötoas erinevaid kompetentside raamistikke, mis ringmajandusele mõeldes on välja toodud ja teeme läbi mõned konkreetsed harjutused nende kompetentside arendamiseks. Kuigi hariduse kohandamine ringmajanduse väljakutsetega on oluline kõigis astmetes, vaatame töötoas rohkem kõrg- ja kutseharidust ning täiendõpet. Töötuppa on kutsutud kõik, kes oma organisatsioonides või töös näevad vajadust ringmajanduse mõistmise ja rakendamise õpetamise järele.
Kadri Kalle ja Mayri Tiido
Teeme Ära SA ja Materjalivoog
Töötoas tutvustatakse CIRCO meetodil esimesi samme, millega ettevõtes ringmajandust arendada. Töötuppa on oodatud ettevõtete töötajad, kes tegelevad tootearenduse ja strateegilise juhtimisega. Töötoas kirjeldatakse ärimudeleid ja disainistrateegiaid, mis edendavad oma tegevusvaldkonnas ringmajandust toetava ettevõtluse arendamist. Kõik osalejad saavad selle teadmise pinnalt praktiliselt lahendada näidiskaasust, mille käigus muudetakse üks toode ringmajandavaks.
Osalesid paljud tööstusettevõtted erinevatest sektoritest, aga ka erinevaid ametkondade esindajaid. Alguses tegin lühiülevaate materjalide väärtuse langemisest lineaarses majanduses ning sissejuhatuse, kuidas see väärtus peaks säilima ning olema taastatud ringmajanduses. Seejärel said kõik osalejad kohe kätt proovida ühe konkreetse toote näitel väärtuskao kaardistamisel. Näidistooteks oli lapsevanker. Osalejad jagunesid gruppidesse, kus nad kirjeldasid, millist väärtuskadu näevad nad tootmises, kasutamise ajal ja kasutuse lõppedes.
Teine ülesanne oli valida, milline väärtuskadu omab suurimat ärilist potentsiaali uue toote või teenuse arendamiseks. Selleks tutvustasin CIRCO meetodis kasutatavaid disainistrateegiaid ning ärimudeleid Kõik osalejad said otsustada, millist ringset ärimudelit ja disainistrateegiaid nad kasutaks, et muuta lapsevanker ringamajanduspõhimõtetele vastavaks tooteks. Lõppedeks olid inimesed rõõmsad, et said ise kaasa mõelda ja lahendusi pakkuda ning rõõmustasid, et see ringmajanduse asi ei olegi sugugi keeruline ja on täiesti loogiline, et vastupidavad tooted saavad olla äriliselt kasulikud.
Kadi Kenk
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavaldkonna juht

konverents toimus ressutsitõhususe meetme raames. Toetust andsime „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuste „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine" eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetust andsime Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Vaata, milliseid projekte on meetmest toetatud: https://ringmajandus.envir.ee/et/finantseerimine
Registreerunuid:
Eesti keeles 847
Vene keeles 92
Unikaalseid vaatajaid 6760
Püsipublikut: 764
Töötubade publik:
Milline võiks olla “ideaalne” keskkonnamõju hindamine? – 100
Pakendisüsteemi üleviimine ringmajandusele – 100
Ringmajandusele üleminek tööstusettevõtetes – 110
Keskkonnahariduse abil ringmajanduse mudelini – 75
Milliseid oskusi ja teadmisi on vaja ringmajanduse rakendamiseks? – 40
Äriarendus läbi ringdisaini – 70
Televisioon
13.01 ETV+ "Кофе+" (alates 0:13 min)
Raadio, podcastid
13.01 Raadio 4 "Великолепная четвёрка"
17.01 Vikerraadio "Ökoskoop" – Intervjuu Kaupo Heinmaga
19.01 Eesti Päevalehe Roheportaali podcast "ERISAADE | Kuidas jätta minevikku tooda-tarbi-viska minema majandus?"
Ajalehed, veebiväljaanded
19.01 Ärigeenius – "Ainus omasugune väljaspool Hiinat? Keset Tallinna toodetud elektroonika liigutab maailmas 450 000 elektritõukeratast"
19.01 Venekeelne Postimees - "Новое полезное ископаемое под Нарвой, которое до 2019 года считалось опасными отходами"
28.01 Venekeelne Äripäev Деловых ведомостей - "Замкнутый круг - спасение для планеты?“