Struktuurvahendid 2021

sf_suunad

HINDAMISE PÕHIEESMÄRGID
• selgitada välja struktuurivahenditest tehtud investeeringute tulemuslikkus ja mõju;
• esitada toetatud projektide tegelik panus ÜKP Fondide Rakenduskavas toodud eesmärkidesse ja Riigi Jäätmekava tulemusnäitajate saavutamisse;
• anda ülevaade, mida oleks vaja toetuste andmisel muuta, et toetuse kasutamisel saavutada maksimaalne positiivne mõju

Joonis

Kestliku rahastuse aluseks on Euroopa Komisjoni 2018. aasta tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine.“  See nägi ette 10 tegevust, millega pannakse paika, kuidas arvestada investeerimisotsuste tegemisel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

Kestliku rahastuse paketi keskne eesmärk on tagada turul aus konkurents ehk vältida rohepesu, kus mõni ettevõte nimetab end roheliseks, aga tegelikult seda ei ole. Paketiga luuakse olukord, kus suuremahuline ettevõtlus ja finantsturud saavad hakata ühtsetel alustel ja kõigile läbipaistvalt rohepöördesse panustama, tuues üleminekusse tublisti erarahastust.

Kõige olulisem tegevuskavas ette nähtud meede on ühtse kestlike tegevusalade klassifikatsioonisüsteemi ehk nn kestlikkuse taksonoomia kehtestamine. Just taksonoomia püüabki võimalikult täpselt kirjeldada, milliseid tegevusi saab meie parimate teadmiste juures tõeliselt keskkonnasõbralikuks pidada, ilma et tekiks rohepesu oht.

Taksonoomia kasutamine pole kohustuslik. Samas on nõudlus kestlike investeeringute järele aina kasvamas ja taksonoomia pakub investoritele hea raami, mille järgi hinnata, kas nende rahastusotsused ja finantstooted on ikka nii rohelised, nagu lubatakse. Tarbijatele ja huvigruppidele annab see ülevaate, keda oma rahakotiga toetada, kui on soov keskkonnasõbralikke valikuid teha.

Taksonoomia järgi on kestlik investeering selline, mis panustab oluliselt vähemalt ühe keskkonnaeesmärgi saavutamisse ning ei kahjusta oluliselt ühegi teise saavutamist. Keskkonnaeesmärke, mille kohta kestlikkuse kriteeriumid välja töötatakse, on kuus: kliimamuutuse leevendamine; kliimamuutusega kohanemine; vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; ringmajandusele üleminek; saaste vältimine ja tõrje; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Nende eesmärkide puhul on liikmesriigid andnud taksonoomia sisustamise ülesande Euroopa Komisjonile. Iga eeltoodud keskkonnaeesmärgi ja majanduse tegevusala jaoks on vaja luua keskkonnakestlikkuse kriteeriumide rakendamise raamistik  – nn taksonoomia delegeeritud akt. Praeguseks on valmis saadud kahe kliimavaldkonna kriteeriumide kirjeldamisega. Järgmise nelja valdkonna kriteeriumeid on lõplikult oodata juba uuel aastal.
 
Kestliku rahastuse pakett on mahukas ja seal on veel terve hulk teemasid, mida täpsemalt lahata. Näiteks tuleks pikemalt kirjutada roheliste võlakirjade standardist, mittefinantsilise teabe avalikustamisest, äriühingute uut kestlikkusaruandlust. Viimasest püüame teile kirjutada juba järgmine kord.