Ringmajanduse konverents 2022 "Ringiga edasi"

Soome rõhutab kestliku arengu tähtsust maailmas, kus meie majanduslik konkurentsivõime ja heaolu ei saa enam põhineda loodusvarade raiskaval kasutamisel. Toodete pakkumise asemel saavad tulu aluseks teenused, toodete taaskasutamine ja targad digilahendused. Soome plaanib suunata konkurentsivõime fookuse süsinikuneutraalsele ringmajandusele ja vähese heitega lahenduste väljatöötamisele.

dr Juhani Damski

Soome Keskkonnaministeeriumi kantsler

Thermory on Eesti ettevõte ning termopuidu tootjana maailma suurim oma alal. Ettevõtte põhitegevuseks on puidu töötlemine kuumuse ja veeauruga, mille tulemusel pikeneb oluliselt kasutatava puidu eluiga kuna termopuit on ilmastiku käest dimensionaalselt stabiilne, ei ole vastuvõtlik mädanikule ega kahjuritele. Puit on betooni ja terase kõrval taastuv loodusvara, mis jätab ehituses väiksema jalajälje, on taaskasutatav ning ei tekita ohtlikke jäätmeid.

Simmo Soomets

Thermory AS tegevjuht

Kiviluksi tegevuse üks olulisematest põhimõtetest on säästva arengu printsiip, millega hoitakse ümbritsevat elukeskkonda. Ettevõttes kasutatakse alati nõuetele vastavat ja keskkonda säästvat materjali ning tehnikat, minimeerides oma tegevusest tulenevaid kahjulikke keskkonnamõjusid. Nendest põhimõtetest lähtuvalt vahetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse ettevõtete ressursitõhususe toetuse abil hiljuti Kiviluksis välja tootmisliin uuenduslike tehnoloogiate ja seadmete vastu ning soetati uus killustiku pesuliin.

Enn Kikas

AS Kiviluks omanik ja juhataja

Oma kogemusest räägib Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte Comodule, mis edendab mikromobiilsust, luues asjade interneti lahendusi elektrilistele jalgratastele ning tõukeratastele. Tänaseks on ettevõte internetti ühendanud üle 350 000 sõiduki. Lisaks toodab Comodule Tallinnas asuvas tehases maailma keskkonnasõbralikumaid tõukerattaid, mida inimesed tunnevad nime all Tuul ja Äike. Muuhulgas on Comodule toodetavad elektrilised tõukerattad ainsana Euroopas toodetud

Kristjan Maruste

Comodule tegevjuht ja asutaja

Vestlusringis räägivad ettevõtete esindajad, kuidas nende tegevus järgib ringmajanduse põhimõtteid ja millist kasu see endaga kaasa toob. Praktilise kogemuse toel tuuakse näiteid, mida saab iga ettevõte sisuliselt kohe ette võtta ning kuidas tõhustada ressursside kasutust. Arutelu puudutab nii ettevõtete süsteemset lähenemist ressursside tõhustamisele kui ka ettevõtete ning teadusasutuste koostöövõimalusi. Jutuks tuleb ka see, kas riiklikke toetusi on lihtne kasutada või on seda ettevõtete vaates võimalik lihtsustada.

Arutelus osalevad:
Simmo Soomets, Thermory AS tegevjuht
Enn Kikas, AS Kiviluks omanik ja juhataja
Kristjan Maruste, aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte Comodule tegevjuht ja asutaja
Alar Urke, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rohepöörde suuna arendusjuht

Arutelu juhib Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier

Milline on rohepöörde tulevikuvaade Eestis? Mis võiks olla Eesti nišš? Kas rohetehnoloogiad ja digilahendused on ringmajanduse käivitamise võti ning kuidas saaksime sellesse panustada? Euroopa Liit on välja tulnud erinevate plaanidega nagu näiteks ringmajanduse tegevuskava, toote- ja kemikaalipoliitika ning Eestil on Ringmajanduse valge paber, ent milline võiks olla kohalik spetsialiteet ja mis valdkonnas? Kuidas leida visioonide teostamiseks investeeringuid ning kuidas avada Ida-Virumaa potentsiaali ringmajanduse vallas?

Arutelus osalevad:

Ragmar Saksing, Sihtasutuse Tallinna Teaduspark Tehnopol rohetehnoloogia klastri juht
Sirli Heinsoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna reaalajamajanduse valdkonnajuht
Sigrid Soomlais, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja

Arutelu juhib päevajuht Anna Pihl

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma valgustab Eesti eesmärke ja tegevusi seoses ringmajanduse edendamisega ja tutvustab, kuhu oleme praeguseks jõudnud.

Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid nagu ka ringmajandust. Ent peamiselt põhineb see siiski põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu-, sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia- ning biotehnoloogiatööstus). Ettekandes kuuleme biomajanduse võimalikest tulevikusuundadest ja stsenaariumidest ning kuhu Eesti selles vallas aastaks 2050 on jõudnud.

Rando Värnik

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli professor

Selleks, et inimkonna eluviisid oleksid jätkusuutlikud on kohustuslik iga projekti teadlik planeerimine ja juhtimine, analüüsides kavandatavate tegevustega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus on määratlenud selle jaoks ühtse süsteemi ja protsessi. Ent erinevate osapoolte ootused keskkonnamõju hindamisele on ajas muutuvad ja täpsustuvad. Milline peaks olema see kõikehõlmav keskkonnamõju hindamise protsess? Arutame kuidas rakendada keskkonnamõju hindamist, et parandada ühiskonna vastupanuvõimet, edendada puhtamaid tootmis- ja tarbimisvõimalusi ning suurendada ringmajanduse mustreid.

Riin Kutsar ja Hendrik Puhkim

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

Pakendite üleküllus on probleem, mille nentimiseni jõuab pea iga kohvilaua vestlus keskkonnasõbralikkusest ja ringmajandusest. Kogu pakendisüsteemi muutmine rohelisemaks nõuab aga pingutusi üle kogu väärtusahela. Rohetiiger on võtnud teema fookusesse, et selgitada koos huvigruppidega välja mida on võimalik ja vajalik teha. Töötoas käsitleme seniseid tulemusi, mis puudutavad arutelusid regulatsioonidest, pakendidisainist ja materjalidest, tootmisest ja ümbertöötlemisest ning toetavatest süsteemidest. Töötoas leiame lahendusi pakendite ringmajanduslikule korraldusele ülemineku pudelikaeladele.

Rohetiiger

Keskkonnahoidlikud ja ringmajandusse panustavad ettevõtted vajavad kiireloomulisi, põhjalikke ning kooskõlastatud regulatiivseid ja toetavaid meetmeid, mis moodustavad majanduspoliitika raamistiku lahutamatu osa.
Seminar „Ringmajandusele üleminek tööstusettevõtetes“ püüab arutelu vormis välja tuua peamised takistused ja võimalused, millega oleks vaja süsteemselt riiklikul tasandil tegeleda, et riigi ja ettevõtete koostöös võimalikult kiiresti liikuda uue tööstus 5.0 kontseptsiooni poole, mis sobituks nii Eesti kui globaalse süsinikuneutraalse ja ringse majandusmudeliga.

Harri Moora

EKJA juhatuse liige ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert

Ringmajandusele üleminekul on kriitilise tähtsusega inimeste mõtteviis, teadmised ja käitumine. Aga kuidas panna inimese mõtted ringselt liikuma, anda talle vajalikke teadmisi ning mis kõige olulisem – panna ta ka keskkonnasõbralikult käituma? Keskkonnaamet on keskkonnaharidust edendanud aastaid. Töötoas tutvustatakse tehtud kampaaniaid, koostööprojekte omavalitsuste ja ettevõtjatega ning õpilastele pakutavaid programme. Nii mõneski maailma linnas on ringmajandusega hästi hakkama saadud – järelikult on see siingi võimalik. Toome osalejateni zero waste eduloo väljastpoolt Eestit ja saame teada, milline on selle strateegia inimeste harimisel. Ootame kuulama omavalitsusi ja teisi huvilisi, kes soovivad õppida väärt kogemusest ja midagi ise ära teha.

Keskkonnaamet

Ringmajanduse rakendamise eelduseks on mitme erineva kompetentsi olemasolu, alates süsteemsest mõtlemisest lõpetades julgusega luua teistsuguseid ärimudeleid. Vaatleme töötoas erinevaid kompetentside raamistikke, mis ringmajandusele mõeldes on välja toodud ja teeme läbi mõned konkreetsed harjutused nende kompetentside arendamiseks. Kuigi hariduse kohandamine ringmajanduse väljakutsetega on oluline kõigis astmetes, vaatame töötoas rohkem kõrg- ja kutseharidust ning täiendõpet. Töötuppa on kutsutud kõik, kes oma organisatsioonides või töös näevad vajadust ringmajanduse mõistmise ja rakendamise õpetamise järele.

Kadri Kalle ja Mayri Tiido

Teeme Ära SA ja Materjalivoog

Töötoas tutvustatakse CIRCO meetodil esimesi samme, millega ettevõtes ringmajandust arendada. Töötuppa on oodatud ettevõtete töötajad, kes tegelevad tootearenduse ja strateegilise juhtimisega. Töötoas kirjeldatakse ärimudeleid ja disainistrateegiaid, mis edendavad oma tegevusvaldkonnas ringmajandust toetava ettevõtluse arendamist. Kõik osalejad saavad selle teadmise pinnalt praktiliselt lahendada näidiskaasust, mille käigus muudetakse üks toode ringmajandavaks.

Osalesid paljud tööstusettevõtted erinevatest sektoritest, aga ka erinevaid ametkondade esindajaid. Alguses tegin lühiülevaate materjalide väärtuse langemisest lineaarses majanduses ning sissejuhatuse, kuidas see väärtus peaks säilima ning olema taastatud ringmajanduses. Seejärel said kõik osalejad kohe kätt proovida ühe konkreetse toote näitel väärtuskao kaardistamisel. Näidistooteks oli lapsevanker. Osalejad jagunesid gruppidesse, kus nad kirjeldasid, millist väärtuskadu näevad nad tootmises, kasutamise ajal ja kasutuse lõppedes.

Teine ülesanne oli valida, milline väärtuskadu omab suurimat ärilist potentsiaali uue toote või teenuse arendamiseks. Selleks tutvustasin CIRCO meetodis kasutatavaid disainistrateegiaid ning ärimudeleid  Kõik osalejad said otsustada, millist ringset ärimudelit ja disainistrateegiaid nad kasutaks, et muuta lapsevanker ringamajanduspõhimõtetele vastavaks tooteks. Lõppedeks olid inimesed rõõmsad, et said ise kaasa mõelda ja lahendusi pakkuda ning rõõmustasid, et see ringmajanduse asi ei olegi sugugi keeruline ja on täiesti loogiline, et vastupidavad tooted saavad olla äriliselt kasulikud.

Kadi Kenk

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavaldkonna juht